AED JA KODU

5 olulist väärtust, mida lapsed omandavad õues mängides

Kindlasti mäletad oma lapsepõlvest, kuidas õues mängides läksid suunurgad justkui iseenesest ülespoole, samm läks üle jooksusammuks ning kerge elevus tuli hinge. Täpselt nii tunnevad ka meie lapsed.

Öeldakse, et mäng on väikese inimese töö ning lapse jaoks üks olulisemaid tegevusi, sest läbi mängu õpivad lapsed iseenda ja maailma kohta. Mängu kaudu saavad lapsed õppida teiste lastega koos mängima, arvestama ja suhtlema, nad arenevad emotsionaalselt ning muutuvad füüsiliselt tugevamaks. Lisaks aitab mäng kaasa lapse iseseisvusele, enesehinnangule ja õpetab loovust ning kõige selle juures saab ka laps oma energiat välja elada, misläbi toimib mäng ka stressivabastajana ja tekitab lapses õnnehormoone. Kui lisada veel juurde värske õhk ja meie kliimas nii vajalik D-vitamiini doos, siis tulemuseks ongi õnnelikumad ja tervemad lapsed. 

Nüüd, mil kevadpäike soojendab põski, päevad on juba pikemad ja valgemad ning lapsed saavad iga päevaga järjest enam toamängud õuemängude vastu vahetada, on hea meelde tuletada, kuidas õuemängud toetavad lapse arengut.

1. MÄNG PANEB LAPSE NAERMA JA TEEB TA ÕNNELIKUKS

Mõtle, kui suurepäraselt ennast tunned, kui teed midagi, mida sa tõeliselt naudid. Täpselt see on mäng lapse jaoks. Kui laps mängib, siis on tal lõbus. Kui tal on lõbus, siis ta naerab. Naer ja naeratus on kehakeeles sõpruse ja headuse märgid. Kuna naer on ka väga nakkav, siis oma naeratusega teeb laps paremaks ka sõbra tuju ning nii ongi laste ühised mängud täis rõkkavaid naerukilkeid. Ühine naer lisab mänguhoos lastele loovust, ühtekuuluvustunnet ja rõõmu.

Uuringud on tõestanud, et naer on võimas vahend meeleolu ja psühholoogilise heaolu kiireks suurendamiseks. Naer tugevdab ka immuunsüsteemi, vaigistab valu ning aitab eemal hoida haigused  ja paneb lapsi ennast hästi tundma. 

Teadlased on kindlaks teinud, et laps hakkab naerma umbes neljakuuselt ning lapsed naeravad keskmiselt 200-300 korda päevas. Mängu- ja naeruhoos lapsed on rõõmsamad, liikuvamad ja tervemad ning magavad paremini, kuna naer on ka üsna väsitav ja kulutab palju energiat.

2. LÄBI MÄNGU ÕPIB LAPS TEISTE LASTEGA KOOSMÄNGIMIST  

Kuigi ka omaette olek ja mängimine on olulised, siis teiste lastega koos olles õpivad lapsed koosmängimist, suhtlemist ja konfliktide lahendamist, samuti andmist-võtmist ja kompromisside leidmist.

Mängimine on midagi, mida tehakse koos oma sõpradega. Koosmängimine lähendab lapsi ning nii hakatakse mänguhoos üksteist julgustama ja abistama, lapsed ületavad oma häbelikkust ning õpivad jagamise, teistega arvestamise ja sõpruse põhialuseid. Seeläbi on mäng lastele sotsiaalsete oskuste õppimine, mis aitab neil valmistuda igapäevaseks usaldusväärseks suhtlemiseks teiste inimestega. Ja selle kõige juures saavad lapsed olla ja jääda lihtsalt õnnelikeks värskes õhus hullavateks lasteks.

3. ÕUES MÄNGIMINE TOETAB LAPSE FÜÜSILIST ARENGUT

Kui küsida lastelt, miks neile nii väga meeldib õues joosta, ronida ja hüpata, siis nad vastavad, et see on nii lõbus. Just! Õues mängimine on nii lõbus. Aga selle olulisus laste arengule on oluliselt enamat, kui lihtsalt lõbus ajaveetmise viis.

Lapsel on tohutult palju energiat, mis sunnib teda väsimatult tegutsema. Et seda positiivselt ära kasutada, tuleb laps suunata õue mängima. Õues mängimine julgustab lapsi aktiivselt tegutsema ning aitab kaasa lapse harmoonilisele ja füüsilisele arengule. 

Mänguväljakutel kasvatab laps kontrolli oma liigutuste üle ja ta muutub füüsiliselt aktiivsemaks ja julgemaks.Kiiged, liumäed ja ronimisseinad julgustavad lapsi arendama oma vastupidavust, tasakaalu ja koordinatsiooni. Liivakastis liivalosse ehitades ning mulla ja veega mängides tugevnevad lapse näpu- ja käelihased. Lastele meeldib ka igasugune ratastel veeremine, nii ongi ratastel, rulluiskudel või tõukerattal sõitmine üks lõbusamaid ja lihtsamaid viise ratastel liikumiseks. Lisaks heale füüsilisele koormusele arendab see ka laste tasakaalutunnetust

Tekitades lastel läbi lõbusate õuemängude harjumust aktiivne olema, rajab see lapsele terveks eluks baasi aktiivsele ja sportlikule eluviisile. 

4. FÜÜSILINE ARENG KÄIB KÄSIKÄES EMOTSIONAALSE ARENGUGA

Uuringud on ka tõestanud, et füüsiline aktiivsus soodustab laste tervislikku emotsionaalset arengut. Füüsiliselt aktiivsed lapsed suudavad paremini keskenduda, nad on õppimisvõimelisemad, neil on kõrgem enesehinnangning nad tunnevad vähem igavust.  

Füüsiline aktiivsus aitab ka vabastada kuhjunud emotsioone, misläbi lapsed kannatavad vähem stressi ja ärevuse käes ning nad muutuvad seeläbi rahulikumaks ja oskavad lõõgastuda. Läbi lapse füüsilise oleku aktiivsemaks muutmisega saame muuta tema emotsionaalset olekut rahulikumaks.

Seega, kui laps on ärritunud või pahane, siis saab teda aidata suunates teda aktiivse tegevuse ja mängimise juurde. Kui laps saab ennast välja elada joostes, hüpates, mängides, siis seeläbi taastab ta peagi kontrolli oma emotsioonide üle ja saavutab taas sisemise tasakaalu.

5. MÄNG ARENDAB LAPSE LOOVUST

Õues ja looduses mängimine aitab kaasa lapse loovuse arengule. Väike laps on uudishimulik ja uurib kõike, mis teda ümbritseb. Liikudes tubastest tegevustest õue muutuvad ka lapse mängud. Õues leidub ohtralt materjali, mis panevad lapse fantaasia ja kujutlusvõime tööle hoopis teisiti kui toas mängides ning lapsed tahavad õues kõike oma käega katsuda, maitsta, avastada ja luua. Vahetu kokkupuude loodusega aitab neil luua külluslikku teadmiste pagasit. Nad õpivad tundma erinevate materjalide omadusi, õpivad kuulama looduse hääli, nägema enda ümber erinevaid värve ning kuna paljud asjad käivad lapse suust läbi, siis õpib ka katse-eksituse meetodil eristama söödavat mittesöödavast. 

Laste kujutlusvõime ja sotsiaalsed oskused õitsevad, kui nad saavad vabalt mängida, liikuda, olla lärmakamad, energilisemad, sõltumatud ja ilma rangete piiranguteta.Vaba mängu kaudu õues lapsed arenevad, nad õpivad tundma ümbritsevat maailma ja iseennast, nad saavad aru, kes nad on ning õpivad usaldama oma instinkte.

Õues ja looduses viibimine toetab lapse füüsilist, emotsionaalset ja intellektuaalset arengut tervislikul ja loomulikul viisil. Mäng on parim viis lapsel ümbritseva maailmaga tutvumiseks.

Lapsele, eriti just väikelapsele, on õues mängimiseks parimaks kohaks aiaga ümbritsetud sisehoov, sest ta tahab olla kodu lähedal ja koduhoovis saab ta vabalt mängida mänge, mis annab talle võimaluse jäljendada samasuguseid tegevusi ja emotsioone, mida ta näeb kodus – olgu selleks siis kodumängimine, liivakastis koogi tegemine või lillede kastmine.

Liikudes koduhoovist mängima parki või mänguväljakutele, saab laps teadlikuks täiesti teistsugusest maailmast. Igasugused õuemängud pakuvad lapsele oluliselt mitmekesisemat kogemust, kui tubased tegevused. Laps saab loodusega sinasõbraks ning täiskasvanuks saades kasvab temast aktiivse elustiiliga loodust armastav inimene.

Täitke päikeselised kevadpäevad tegevustega, mis teevad lapsed õnnelikuks! 

Back to top button
Close