MEELERAHU

Ärevuse 13 sümptomit, millest ei räägita

Ärevusega on seotud palju sümptomeid, millest on raske rääkida. Kuna me nendest ei räägi, võib tekkida tunne nagu oleksime üksi oma mures. Tegelikkus on see, et kogetakse erinevaid sümptome; toome välja 13 ärevuse sümptomit, millest iial ei räägita.

1. VIHA

Viha on keeruline emotsioon ja sellega toime tulla on väga keeruline. Inimesed suudavad oma tunnetega isegi viha suurendada. Viha on midagi, millest me sageli ei räägi, kuna see võib jätta meist mulje kui kohutavast inimesest.

Ärevus ja viha käivad tihti käsikäes. Ärevus võib põhjustada ärrituvust, muret ja pettumust kõigis ja  kõiges, mis me teeme. Kergemgi müra või väikesed vead, mida inimesed teevad, võivad tunduda, kui viimane piisk karikas ja võime iga hetk „plahvatada“. Võime nähvata inimestele ilma igasuguse põhjuseta. Viha võib olla ainus viis, kuidas oskame väljendada kogetavat ängistust. On olemas viise, kuidas tulla vihaga toime ja me ei ole kindlasti ainsad, kellel sellega probleeme on.

2. ÄREVUS UNE AJAL

On niigi raske elada ärevusega ärkvel olles, aga ärevus võib rikkuda ka meie und. Unenäod võivad võtta hirmsaid pöördeid ja tekitada paanika, isegi kui magame. Tihti võime ärgata värisedes, higistades ja hingamisraskustega. See on väsitav. Võib olla hommikuid, kui ärkame tundega, nagu polekski üldse magada saanud. See võib olla ka valus – kui me magades pinges oleme, võime ärgata väga kangete lihastega.

3. HINGAMISRASKUSED

Ärevusperioodi ajal võib olla keeruline ka hingata. Mõnikord tundub nagu meie kopsud oleksid pinnapealsed ja me ei saa sügavalt hingata. Meie hingamine võib olla kiire ja jätta meist mulje nagu me oleks peast segi. Mida rohkem paanitseda selle üle, et me ei suuda hingata, seda koomale meie rind tõmbub ja seda raskem on hingata. Sellest saab nõiaring. Mida rohkem me ärevil oleme, seda raskem on hingata ja mida raskem on hingata, seda rohkem ärevil oleme. Hingamistehnikad, näiteks nina kaudu sissehingamine ja suu kaudu väljahingamine, võivad aidata meil kontrollida oma hingamist, mis omakorda aitab vähendada meie ärevust.

4. PIDEV TUALETTRUUMI VAJADUS

Järsku tekkiv vajadus joosta tualettruumi, võib olla ärevuse üks sümptom. Ärevus võib panna meid tualetti sagedamini külastama ja põhjustada ka kõhulahtisust. Ärevus on samas osa meie eluspüsimise instinktist. Eluspüsimise instinkti osana tühjendab meie keha oma sooled, et me ei peaks seda tegema keset võitlust või millegi eest põgenemist. Tihti on see ebamugav ja võib olla ka piinlik. Kuid see on väga levinud sümptom nende seas, kes kannatavad ärevuse all.

5. PÕHJUSETA NUTMINE

Mõnikord me lihtsalt hakkame nutma. Tihti me isegi ei tea miks. Meil võib olla probleem, mis tegelikkuses seda isegi ei ole, näiteks teed tehes ajame natuke vett maha, misjärel leiame end järsku pisaratesse uppumas. Vahest võimegi lihtsalt nutma puhkeda mitte millegi peale. On aegu, kus saame oma eluga edasi minna ja siis järsku tabab meid pisarate hiidlaine ja vajame karbitäit salvrätte selle kuivatamiseks. Mõnikord, me tegelikult ei nuta, me lihtsalt tunneme end koguaeg kurvalt ja nutuselt.

Tihti tekib nutmise vajadus ärevustunde suurenemise tõttu. Jõuame punktini, kus see tunne on nii ülevoolav, et me ei suuda seda enam ohjeldada.

6. KÕIGE KIIRESTI TEGEMINE

Eriti mures olles, kasvab adrenaliini tase meie kehas. See võib sundida meie meelt ja keha tegutsema kiiremini kui tavaliselt. Kuna meie mõtted kihutavad peas ringi, võime avastada, et hakkame ka ise kiiresti kõndima, kiiresti rääkima ja kõike ülikiirelt tegema. Meist võib olla raske aru saada, sest me räägime nii kiiresti. Lisaks, kuna meie ajud töötavad nii kiiresti, võib juhtuda, et liigume otse punktist A punkti F ja jätame vahele kõik vahepealsed sammud. Nii, et asjad, mida me ütleme, ei pruugi olla mõistlikud meid ümbritsevatele inimestele, sest nad ei suuda jälgida meie mõttekäiku.

7. LÕKSUS OLEMISE TUNNE

Mõnikord võime olla nii ärevil, et tunneme end füüsiliselt ühes kohas lõksus. See võib juhtuda meie majas, kuid ei pruugi piirduda ainult sellega. Võib olla ka näiteks buss või rong. Võime olla nii suures ärevuses teiste reisijate seas, et võime maha magada oma peatuse või hoopis jõuda kuhugi, mis on täiesti erinev sellest, kuhu kavatsesime minna. See ei ole mitte ainult ebamugav, vaid võib suurendada meie ärevust järgmisel korral, kui reisima peame. See võib paisutada tunnet, et oleme ühes kohas lõksus ja võib jõuda punktini, kus tunneme, et me ei saa üldse mitte ühtegi transpordiliiki kasutada.

Lõksus olemise tunne võib tekkida ka olles tööl, autos, avalikus tualettruumis või kuskil sootuks mujal. Meie ärevus saavutab taseme, kus tunneme, et me ei saa füüsiliselt sellest kohast välja minna. See võib suurendada muret ja soovi tulevikus sinna mitte tagasi minna, mis võib viia selleni, et tunneme end üha vähem võimelisena kusagile minna ja muutume järjest rohkem isoleeritumaks ja oma majas või korteris lõksus olevaks.

8. KAHJULIKUD HARJUMUSED

Ärevuse mõjul võime teha endale isegi kahju, mõnikord isegi ise seda taipamata. Näiteks nahatükkide näppimine, naha hõõrumine, juuste välja tõmbamine, küünte närimine või midagi muud. Mõnikord me teame, et teeme neid asju, kuid mõnikord ei pruugi me sellest aru saada.

See võib olla piinlik, kui inimesed küsivad meilt selle kohta ja me ei ole päris kindlad, kuidas sellele vastata. Samuti võib see olla ka valus.

Kui me sellest teadlikuks saame, siis on erinevaid võimalusi, kuidas saame enda tähelepanu kõrvale juhtida või kasutada teisi lahendusviise nende harjumuste seljatamiseks. Võib minna aega, et õppida kasutama muid lahendustehnikaid, eriti kui oleme oma ärevusega toimetulemiseks kaua aega midagi sellist kasutanud. Kuid see on võimalik ja on inimesi, kes saavad aidata.

9. PEAVALUD

Püsivate peavaludega elamine võib avaldada negatiivset mõju meie vaimsele tervisele ning meie vaimne tervis võib põhjustada püsivaid peavalusid. Meie lihased lähevad sageli pingesse, kui me ärevil oleme. Kui lihased on mõneks ajaks pinges, muutuvad need valulikuks ja valutavaks. See võib põhjustada peavalusid, eriti kui oleme pikemat aega ärevil.

10. LIHASPROBLEEMID

Kui me ärevil oleme, võivad meie lihased tarduda või spasmiks jääda. Lihaspinge ja spasmid on tavalised, kui me ärevil oleme. Need võivad olla hirmuäratavad, eriti kui me neid ei oota, sest sageli tulevad need tahtmatult. Need võivad olla valusad, sest lihaste pingestamine kogu aeg võib olla tõeliselt valus. Me ei saa alati aru, et oleme pinges, kuid kasulik oleks aeg-ajalt teadlikult püüda oma lihaseid lõdvestada.

11. PARANOIA

Ärevus võib meid paranoiliseks muuta. On olukordi, kus arvame, et inimesed vihkavad meid, kuigi neil ei ole meie kohta ühtegi halba sõna öelda. Me võime arvata, et inimesed räägivad pidevalt meist või räägivad meid taga. Iga kord, kui juhataja tahab meiega rääkida, võime arvata, et meid vallandatakse. Võime pidevalt muretseda, et keegi  kavatseb meile haiget teha, meilt midagi varastada või muuta meie mõtteid. Need võivad olla inimesed, keda me teame, või ka erinevad organisatsioonid, näiteks valitsus. Sellised mõtted võivad olla pidevad või tulla just siis, kui oleme eriti ärritunud või stressis. Nad võivad olla tõeliselt ahvatlevad.

12. NAHAPROBLEEMID

Ärevus võib tekitada ka erinevaid nahaprobleeme, sealhulgas löövet, ekseemi ja aknet, kuid mitte ainult. Me saame ise aru, kui neid nahaprobleeme kogeme. Meil võib olla piinlik sellest, kuidas me välja näeme või tunneme vajadust oma nahka varjata või ära peita. See võib muuta majast lahkumise veelgi raskemaks. Kuid see võib tekitada veelgi rohkem ärevust – ärevust selle üle, kuidas meie nahka parandada, ärevust selle üle, mida inimesed sellest mõtlevad, ärevust meie ärevuse üle ja mõju üle, mis see meie kehale avaldab. Mida rohkem me muretseme, seda suurem on mõju meie nahale.

13. KÕNERASKUSED

Ärevus võib panna meid oma kõnega erinevatel viisidel võitlema; võib tekkida olukord, kus  tunneme, et me ei saa rääkida. See võib juhtuda üha uuesti ja uuesti. Mida rohkem see juhtub, seda rohkem ärevil oleme ja seda raskem on rääkida. Ärevus muudab meie suu kuivaks. Me unustame iga sõna, mida kunagi teadnud oleme ja meie pea tundub tühjana.

Kui meil õnnestub kõnelda, võib meil olla raske öelda seda, mida tahame öelda. Võib tekkida probleeme kogelemisega. Mida rohkem ärevil oleme, seda hullemaks kogelemine võib muutuda. See võib olla uskumatult masendav.

ABI SAAMINE

Ärevuse sümptomid võivad tekitada piinlikkust ja häbi, kuid seal ei ole midagi häbeneda, need on palju tavalisemad, kui nad tunduvad. Need osutavad mõningatele vaimse tervise probleemidele, mis võivad meie elu häirida ja segada. Alati tasub saada toetust ja rääkida sellest.

Back to top button
Close