SEKS JA SUHTED

Jete avameelitseb: Kuidas hoida armastust?

Üha enam kohtan inimesi, kes jätavad seljataha pikaaegse suhte ja kui küsida, mis oli lahkumineku põhjuseks, kuulen tihti ebamääraseid selgitusi segastest tunnetest, mis südames tekkisid. “ Mul on selline tunne, et ma tahaksin natuke üksi olla, aga samas ei taha sellest inimesest ilma jääda.” Või “Rutiin on tekkinud, tahaks värskust!” Või hoopiski “ Ma ei tea ju, mis veel turul saada on. Äkki see inimene polegi mulle õige!”

See on suurepärane, et ühiskondlik surve ei hoia enam inimesi suhtes kaaslastega, kellega nad tegelikult koos olla ei taha. Et lapse sünd ei tähenda igavest sunnitud kooselu või, et inimesel on õigus otsida endale ideaalset partnerit.
Sellest tulenevalt võiks ka eeldada, et petetakse vähem, sest lahkuminekule ei vaadata viltu. Siiski on inimestel alateadlik soov, et nende suhe toimiks, sest iga lahkuminek on mingis mõttes läbikukkumine, jättes jällegi alateadlikult tunde, et sina oled eksinud.

Nii et kõige sagedamini näeme me suhteid, mis lõppevad otsese põhjuseta ja inimesi, kes otsivad aastaid endale “ seda õiget” ning pettuvad igaühes või õnnetuid suhteid, mis kestavad aastakümneid. Kas tegelikult ei otsi enamik inimesi püsivat armastust, inimest, kes teab sind läbi ja lõhki ja kes elab sulle päriselt kaasa, inimest, kes seisab alati sinu heaolu eest?

Aga seda kõike saab ainult luua, see ei teki iseenesest, seda saab kasvatada haavatavuse, avatuse, aususe ja hoolimise abil.
Ei saa oodata, et keegi teaks, mis sulle liiga teeb või miks sa vahel õhtuti nutad, kui sa sellest kunagi ei räägi. Ja samamoodi ei saa ka oodata, et su kallim sinust meeletult hooliks, kui sina oled jäine.

Suhte eelduseks on tiimina töötamine ja olukordade lahendamine. Kui üks partneritest jätab aga mured enda teada, sest kardab sellega kaaslast eemale peletada või on lihtsalt liiga uhke, et oma haavatavust tunnistada, ei saa inimesed omavahel lähedaseks, nende vahel on hirm ja lõpuks ka saladused. Probleemid suhtes algavad loomulikult probleemidest sinu enda sees. Armastus võib hetkeks probleemidelt küll fookuse ära võtta, kuid nendega tegelemata jäävad nad ikka ja jälle nurga taga hiilima ja avalduma kõige ebasobilkematel hetkedel.

Ingvar Villido, kelle õpetustest olen ehk kõige rohkem õppinud, arvab, et armastus ja just nimelt kestev arvamus saab alguse tolerantsusest ja kestvast headusest.

Sa ei oma, ei sõltu, ei vaja, ei hoia kinni, vaid aktsepteerid küsimata suures headuses seda, mis ja kes on su partner. Kõlab ilmvõimatult, aga samas, mina usun sellesse.

Kellele ei meeldiks suure tüli järgne romantiline nädal, kui kõik on väga hästi või tunda, et see on minu inimene, inimene, kes armastab ainult mind ja mitte kedagi teist ja et see inimene peab mind oma elus kõige olulisemaks.

Need kõik emotsioonid aga tõstatavad inimeses meeletuid ootusi, mis pole reaalselt võimalikud ja pettumusele järgnevadki kahtlused. Kas see inimene on mulle ikka õige, mitmeid kordi on ta mind juba alt vedanud, arvatavasti juhtub seda veel.

Aga äkki aitab kas või proovimine mitte oodata, vaid lasta armastusel loomulikult olla seda kinni hoidmata, suunamata, survestamata.

Äkki tekib sellest midagi ülevamat, tingimusteta armastus, mis saab olla igavene. 

Jete

Back to top button
Close