ILU JA MOOD

Arvamuslugu: Rasvaimu 30aastaselt normaalkaalus olles?

Olen 30 aastane normaalkaalus olev naine. See tähendab seda, et oma 175cm pikkuse juures kaalun 61kg. Tegelikult, arvestades seda, et oma rinnaoperatsiooniga 5a tagasi sain “kunstkaalu” oma 800g võrra juurde, võin kohati mõnele maitsele isegi liiga kõhn tunduda.

Ei, ärge saage nüüd valesti aru, ma ei ole iluoperatsioonide sõltlane, lihtsalt olen enda jaoks avastanud mõned vead, mida ma omal käel pole parandada suutnud. Lapsepõlves sai küll agaralt saiakontsikuid söödud, kuid soovitud rinnapartii asemel ladestunud need hoopiski mu sangadel ja reitel, seega siinkohal mu seiklus ja lugu algabki. 

Rinnaoperatsiooni tegin Christinas Clinicus Tallinnas, arstiks Ants Viiklepp. Tulemus ilus ja töö korralik. Samamoodi nagu ka kliinik ise. Väga meeldiv atmosfäär ja tore personal. Jäin neid sellest ajast jälgima ka sotsiaalmeediasse ja kuskilt jäi silma rasvaimu protseduuri kirjeldus. Võib olla lugesin seda kuskilt mujalt, aga kes seda enam täpselt mäletab. 
Olen terve elu olnud pigem natuke peenikesem kui paksem, kuid üks koht, mida ma alati varjasin ja mis mind ka mu kõige parematel päevadel häiris- olid mu sangad.

Kõhtu pole mul kunagi üle püksi ääre rippunud, aga sangad vajasid alati varjamist. Või vähemalt ma arvasin nii.
Pärast pikki eneseotsinguid ja erinevaid trenne ja jo-jo dieete aga sattusin tõsisemalt kaaluma rasvaimu. Pea noris, läksin kliinikusse konsultatsioonile- endal häbi silmis, et mida minust küll mõeldakse, kui mul pealtnäha justkui murekohti pole ja ma täitsa vinks-vonks välja näen.

Kartsin, et operatsioonile võtmise asemel suunatakse mind psühholoogi ravile, sest just seda soovitasid mulle mu tuttavad, kellele ma oma plaanidest ja mõtetest julgesin rääkida. Kuid teate mis? Tuli välja, et tegelikult pole minu “mure” üldse haruldane ja ma polegi sellega täiesti üksinda ja segi ma ka peast minema ei hakanud!

Nimelt on paljude meie kehas kohad, kus rasv ennast mõnusamalt sisse seab ja ka vesi kinni jääb jne. Sest nagu ma ka eelpool mainisin, trenni tegin ma usinalt, kuid sangadest lahti ei saanud! Pigem meenutas mu 55 kiloseks treenitud keha lapse oma, kuid siiski sangadega!
 
Konsultatsioonid käidud ja opi aeg kokku lepitud! 

Opipäeval oli küll hirm ja veidike ka piinlik, kuid edasine kirjutamine paneb mu täna pigem naerma kui häbenema ja ma olen üli õnnelik, et selle teekonna ette võtsin! 

Ja kusjuures see teekond oli siiski ka õigustatud, sest minult eemaldati kahelt poolt kokku ca 800g.
Ps! Tänaseks olen siis üks-ühele ilukirurgidelt saanud juurde 800g rinna implantaatide kujul ja jätnud neile samuti 800g, aga seekord juba puhast rasva! Kusjuures üllatus oli ka arstil endal, et see kogus lõpuks selline tuli, sest visuaalselt ei tundunud asi selline. 


Vasakul: Mina enne ja paremal nädal peale rasvaimu! Tunnen ennast imeliselt!
Foto: erakogu


Paranemine algas korseti kandmisega ja see oli suhteliselt ebamugav. Esimese korseti sain aga juba Christinas Clinicust kaasa, seega ise midagi otsima ei pidanud.

Paranemisprotsessi kestis Ca poolteist kuud. See tähendas seda, et kord taastusid, nahk taastus ja ka tundlikkus kehas tuli tagasi. Esimesed ööd oli veidi ebamugav, kuid ma teadsin, et see kõik on seda hiljem väärt. Ja teate, mul oli õigus.

Tänaseks on opist veidi üle 3 kuu möödas ja ma ei oleks uskunud, et üks asi võib mu elu totaalselt muuta. Olin endale järsku keskkoha saanud!

Ma ei pidanud kõiki riietuse enam pintsakuga varjama ja saan endale uhkelt ümber kleidi selga panna, ilma et peaks pabistama, et midagi kuskilt üle ripub. Enamus mu lähedasi ei tea sellest operatsioonist tänaseni midagi, kuid enesekindlust mõjutas see mul väga.

Ma tunnen ennast naisena. Teen loomulikult trenni edasi ja toitun tervislikult, vahest harva ka endale patupäevi lubades, kuid ma ei kahetse midagi. Võtaksin selle teekonna iga kell uuesti jalge alla!

Miks ma seda lugu teiega jagada tahtsin?
Sest mitte kunagi ei näe me tegelikult teiste sisse ja mõtetesse. Pealtnäha täiuslikud inimesed ei pruugi seda ise tunda või näha ja nii mõnigi teiste jaoks mõttetuna tunduv asi on nende jaoks ülioluline. Siinkohal ei kiida ma heaks neid, kes kohe esimese asjana noa alla minna tahavad, kuid samas ei vaata ma ka viltu nendele, kes seda teevad.

Rasvaimu ei ole laiskade, vanade ja rumalate jaoks. Minu arust annab see ideaalse võimaluse vormida ja muuta just täpselt neid kohti su kehal, mis päriselt muret teevad.

Pitsaõhtusöögilt otse kliinikusse tormata pole mõtet ja sellise arusaamisega ei saavuta ka soovitud tulemust. Olgu selleks siis ilukirurgi abi või mitte. Tulemuse hoidmine nõuab distsipliini ja reegleid. Nagu iga hea asja hoidmisega elus! 

Mina olen igatahes oma otsusega rahul ja julgustan ka teisi veidi alternatiivsemaid lahendusi otsima. Ja teadke, me keegi pole oma muredega üksi. Lisainfot saab SIIT!

Vahest aga piisab vähesest, et saada tagasi oma enesekindlus, oma sära, oma MINA!

Close