ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR

BLOGI: Rinnaoperatsioon muutis mu elu. Jäädavalt! 2.osa

23.05.2012

On hommik. Istun juba pikemat aega voodil. Haiglas. Ärevus. Kauaoodatud päev on lõpuks käes. Mu rinnaoperatsioon! 

Palatisse siseneb arst. Kindlal sammul ja tõsine. Kusjuures, ma arvan, et pole kordagi Dr Kullamaad naeratamas näinud. Selline kuri, tänaseks võin juba vist öelda, et õel ilme on ta näos alati olnud, ei ühtegi naeratust, kübetki sõbralikkust… Igastahes, ta siseneb mu palatisse. Võtan särgi seljast, et ta saaks vaadata, mis minuga vaja teha on. Vaatab ja uudistab. Mingil hetkel küsib: “Noh, kui suured implantaadid paneme?”. Mina ei oska kohe midagi vastatagi. Vaatan oma imetamisest hävitatud kunagisi ilusad rindu, mis sellel hetkel küll kuidagi noore 24aastase naise rindadena ei paista… “Aga kui suured saaks panna?”, küsin mina. “Ükskõik kui suured”, naerab arst. Well done, aitäh! 

Mõne aja möödudes, pärast arsti lahkumist allkirjastan veel narkoosipaberid ja võtan sisse mingid tabletid, mis vere hüübimisele kaasa peaksid aitama ja valmis ma olengi. Ja nii see algab! Üks korralik edasi-tagasi käimine mööda operatsioone! Just, minu jaoks on kuupäev 23.05.2012 märgilise tähendusega. Halva tähendusega!

Õhtu. Ärkan. Passin uimasena palatis. Öögin narkoosist. Süda paha ja vastik olla. Valusid ainult ei mäleta. Võib-olla enesetunne tegi üks-null mu valudele.

On pime ja üldse see õhtune ärkamine hämaras kuidagi ähmane, seega jään magama. Selili magamise lõputud ööd said alguse just siit!
Ps! Ma vihkan selili magamist. Vastik. 

Hommikul äratab mind toidutädi, kes mulle mingit eriti jäledat putru tooma tuleb. No mis seal ikka, ju siis oli aeg. Mõne aja pärast tuleb mind vaatama ka arst. Operatsioon oli möödunud kenasti, ilma komplikatsioonideta.
Toob mulle paberid, annab mõned õpetussõnad kaasa ja mind kirjutatakse haiglast välja. Kuna opijärgselt ei tohi mõnda aega raskusi tõsta ega ka autoga sõita, tuleb mulle järgi mu härra ja sõidutab mu turvaliselt koju. Laps on mõneks ajaks vanaema juurde organiseeritud, et ma kiiremini jalule saaks ja veidi taastaksin. 

Kusjuures võin kinnitada, et midagi hullu ei olegi. Kodus istumine tüütab lihtsalt ära. Oma uut “partiid” ma veel näinud pole, kuna sidemed on endiselt peal. Ahjaa, mu implantaadi suuruseks sai 360ml ja operatsioon teostati läbi areoolide, mitte rinnaaluse lõikega. Rinnaoppe saab minu teada teha nii nibudest, nagu minul, rinna alt lõikega ja ka kaenla alt. Olen kuulnud ka, et ka nabast on võimalik, kuid see tundub kuidagi eriti kauge kohana juba kui rindadele mõelda. Ma ei ole küll arst, aga areoolid olid minu jaoks kõige halvem variant üldse! Mu vasaku rinna tundlikkus kadus täiesti… ja täna võin öelda, et alt lõikega pole seda armi hiljem nähagi. Seega soovitan kindlasti erinevaid variante uurida ka mujalt, kui ainult arsti info põhjal. 

Mõne aja möödudes pidin ennast arstile näitama minema. Eemaldades mu plaastrid ja sidemed jne, sai nii mulle endale kui ka arstile üpris kiiresti selgeks, et kahjuks see operatsioon minu jaoks vist viimaseks ei jää. Vasaku rinna ülemise ääre juures oli mul kummaline lohk, mis võis olla tingitud kas minu enda lihaste asetusest või jumal teab millest. Lisaks ei olnud üks implantaat mu rindkerega kokku kasvanud ja mul oli reaalselt tunne, et see kukub mul lihtsalt küljest ära… Igastahes otsustas arst mind ja oma kolleegile näidata ja koos sai vastu võetud otsus, et dr Kullamaa lõikab mind veel korra. Parandusopp. Idee oli paigaldada veidi suurem implantaat, et eks õnnestub see lohk kuidagi “ära kaotada”.
Mõeldud-tehtud. Uus kuupäev kokku lepitud. Minu uueks operatsiooniajaks sai 12.12.2012. Asja teeb veel iroonilisemaks see, et ka mu operatsioon algas kell 12.12. Pärast implantaatide paigaldamist antakse arsti poolt kaasa ka nö sertifikaat rindade tehniliste andmetega jne. Ka sellel märkis arst kellaaja. Võib vist öelda, et number 12 on minu jaoks rohkem ebaõnne toonud number kui 13! 

Tulen kiirelt aga nüüd loo juurde tagasi. Esimesest opist oli möödas veidi üle poole aasta. Kordusopi eest ma tasuma ei pidanud, see oli mulle õnneks tasuta. Või noh, kas ma ikka saan kasutada sõna “õnneks”?!

Ärkasin ärkamistoas üles. Anu, Kullamaa opiõde, kui ma ei eksi- oli mu naaber ja olin temaga põgusalt ka enne operatsiooni suhelnud jne. Kuna oli hirm mõningate asjade ees, rahustas ta mu kenasti alati maha ja ei olnud hullu midagi. Igastahes ärkan. Uimane olek. Tõstan pilgu rindadele- saidki veidi suuremad ja tundub, et kõik läks kenasti! Jess! 

Mind palatisse ei viida, vaid mind tuleb vaatama sõbranna, kes samuti oli enne minu esimest oppi Kullamaa käe alt läbi käinud. Nüüd on ta siin ja uurib, kuidas mu enesetunne on. Pole viga. Mõne aja möödudes, kui veidi toibunud olen, tuleb keegi ja tõstab mu voodi seljatuge, et ma istutamas asendis rohkem oleks. Aiaaaa!!!!

Terav valu mu dekoltee kohal. Mida kuradit?! Vaatan oma dekolteed ja ühest kohast on nahk justkui deformeerunud. Jube valus ja ääretult kole vaatepilt! Unesegase ja narkoosijärgse ebameeldiva enesetundega võideldes hakkan nutma ja loomulikult kohe ka karjuma, et kus kurat arst on, mida ta jälle korraldanud on jne.
Mäletan, et karjusin läbi pisarate ka paar teravamat lauset härra doktori kohta, mida pole ilus korrata, aga mu viha ja pettumus said minust tookord jagu. Uhke ma öeldud lausete üle pole, kuid sellegipoolest ei andnud see õigust ühele arstile minuga nii käituma hakata, nagu tema seda tegi.

Arst oli minu toibumise hetkeks jõudnud juba näiteks suusatama minna, see info jõudis minuni teiste töötajate kaudu. See selleks. Ei läinud kaua aega, kui vihase ilmega arst minu juurde tuli. Ta teatas, et kuna tänu minu lihaste paiknemisele jne oli vaja midagi lahti rebida ja midagi õmmelda, siis see näha õudus ongi seespool olev õmblus, mis mõne kuu möödudes ise ära sulab ja ära kaob. Ei No tere hommikust. Paar kuud!!! Vähe sellest, et see vastikult haiget tegi, nägi see nii kohutav välja. Ma keeldusin leppimast ja mitu kuud ootamast ja lõpuks oli arst nõus selle õmbluse ka nö “lahti laskma”. Selleks aga uus narkoos ja otsekohe. Juhhei! Polnud veel esimesest toibunudki, kohe uus peale.

Kui varasemad kaks korda tegin silmad lahti ärkamistoas, siis nüüd tabas mind õudusfilmide stsenaarium. Teen silmad lahti ja kuulen pea kohalt häält ütlemas: “Ta ärkab üles!”. Samal ajal tunnen, kuidas keegi narkoositoru mu kurgust eemaldab, mina samal ajal iseendale peale oksendades põhimõtteliselt. Kas ma just oksendasin, aga tunne oli selline, see öökimine ja toru kurgust ära tõmbamine aga ei unune iial. See toru polnud ka just kõige väiksemate killast. Igastahes kõik käis ääretult kiiresti, samas aeglaselt, kuna olukord ise oli nii ebanormaalne. Operatsioonilaualt tõstetakse patsient tavaliselt siis teisele voodile, millega ärkamistoas ärgatakse. Mulle teatas aga meeshääl, mis kuulus Kullamaale: “Kuna sa juba üleval oled, võid ise teise voodisse ronida”. Päriselt?!

Kobistasin ennast siis oma voodile ja mingi aja möödudes viidi mind palatisse, kus ma terve öö tualetis veetsin, kuna kõik kohad olid narkoosi täis ja see tunne oli kohutav. Igas su hingetõmbes ebameeldiva lõhnaga asi… väkk! Järgmisel hommikul, kui arst peaks tulema sind üle vaatama, tuli minu palatisse aga tema asemel operatsiooniõde Anu, mu naabrinaine, kellest ülevalpool korra juttu oli. Ta andis mulle paberid, info ja kirjutas mu haiglast välja. Tema. Mitte arst. Küsimusele, kus on aga doktor ise, ma vist väga konkreetset vastust ei saanudki, aga sain aru, et dr Kullamaa oli minu nägemisest keeldunud, kuna olin temaga eelmisel õhtul pärast operatsiooni ebaviisakalt käitunud. Ahah. Selline lugu siis. Arst solvus patsiendi peale.

Aga kelle peale mina solvuma oleksin pidanud? Iseenda, et liiga vara narkoosist ärkasin? Arsti peale, kes mulle mingi ebatavalise õmbluse oli kuskile tekitanud ja tänu millele mu dekoltee pigem sõjatandrit meenutas, mitte naiselikkuse sümbolit? Kelle peale mina vihane võiksin olla? Kas saaga sai minu jaoks läbi või on saatusel veel minu jaoks mõni vingerpuss varuks? Kuidas lugu lõppeb? Kas lõppeb? Loe edasi järgmise nädala blogist! 

WOWEesti.ee lehel ilmunud materjali refereerimiseks, kopeerimiseks või muul viisil kasutamiseks palume tutvuda kasutustingimustega.

Close
Close