PERSOON

Dmitri Dmitrijev- noor ja ambitsioonikas poliitik, kes seisab elujõulise Ida-Virumaa ning noorte tervise eest

Dmitri on poliitikas olnud tegev juba üle 10 aasta, olles astunud erakonna ridadesse kohe pärast ülikooli lõpetamist. „Mäletan, kuidas ajal, kui ma olin veel Kiviõli linnapea, pakkus mulle praegune peaminister, tookord veel Keskerakonna juhatuse liige, Jüri Ratas, et „Dmitri, Sa pead edasi liikuma, meil on Sind vaja ka Toompeal“. Palju asju on tõesti võimalik muuta ainult parlamendi tasemel, mõistis ta sel hetkel, kuigi väga paljudele Kiviõli inimestele, kes ei tahtnud, et linnapea lahkub, oli seda raske selgitada. Samas, need Jüri Ratase sõnad, said siiski tol hetkel määravaks ning aitasid Dmitril vastu võtta otsuse- liikuda poliitikas edasi.

Millisesse erakonda hetkel kuulute ning miks sobivad Teile just selle erakonna vaated/põhimõtted?

Keskerakonda astusin juba ammu, kuigi esialgu ei olnud plaanis suures poliitikas aktiivselt kaasa lüüa. Lõpetasin 2005 aastal Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna ja seisin valiku ees, kas jääda Tallinnasse, minna välismaale või tulla tagasi oma sünnipaika, Ida-Virumaale. Kodu kasuks ma ka otsustasin. Paraku 2005. aastal olid kohaliku omavalitsuse volikogu valimised ja ma otsustasin, et töö kõrval soovin osaleda lisaks kohaliku elu otsustamisprotsessis. Tookord Kiviõli linnas, kust ma ise pärit olen, kõige mõistlikumaks mulle tundus Keskerakonna programm. Omal initsiatiivil astusin ka Keskerakonda, mis siiamaani ongi mulle kõige südamelähedasem, ainult et nüüd ma tegelen poliitikaga riigi tasemel lisaks KOV tasemele (lisaks olen Lüganuse vallavolikogu liige).

Milline on Teie haridus ning miks olete valinud poliitikukarjääri?

Lõpetasin 2000 aastal kuldmedaliga Kiviõli Vene Gümnaasiumi. Seejärel asusin õppima TTÜ majandusteaduskonda, ärikorralduse erialale. Õpingute aega jäi ka kohustuslik ajateenistus. Seadus lubas võtta õppepuhkust ainult kolmeks aastaks (bakalaureuse programm oli aga tookord veel 4-aastat pikk). Ülikooli lõpetasin 2005. aastal. Poliitikukarjäärist ma tol hetkel üldse ei mõelnudki. Asusin tööle Jõhvis asuva ettevõtte AS Mäetehnika müügiosakonda, kus põhiliselt tegelesin välismaiste klientidega. Samal ajal olin Kiviõli linnavolikogu liige ja eelarvekomisjoni esimees, mis andis mulle hea ülevaate KOV ülesehitusest. 2007. aastal valiti mind Kiviõli linnapea ametisse ning sealt algas ka minu poliitiline karjäär, sest oma kohusetundliku tööga suutsin võita inimeste usalduse. Mäletan, kuidas omal ajal pakkus mulle praegune peaminister, tookord veel Keskerakonna juhatuse liige, Jüri Ratas, et „Dmitri , sa pead liikuma edasi, meil on sind vaja ka Toompeal“.

Foto: Erakogu

Millised probleemid on Teile kõige südamelähedasemad ning milliste kitsaskohtadega soovite Riigikogus Eesti elu parendamisel esimesel võimalusel tegeleda ning lahendada? Mil moel seda teha plaanite?

Suurimateks muredeks jäävad minu jaoks ikkagi Ida-Virumaaga seotud küsimused. Palju aastaid on räägitud sellest, et regioon jääb maha, kuid reaalseid samme oli ette võetud liiga vähe. Võtame kasvõi sellesama Ida-Virumaa programmi, mis oli ka eelmistel valitsustel olemas, kuid ainult paberi peal. Rahalist katet eelarvestrateegias tegelikult ette nähtud ei olnud. Kui me vaatame ajas veidi tagasi, siis tegelikult see mahajäämus on valitsuse 20 aasta jooksul kestnud vähese tähelepanu tulemus. Need ei olnud ainult töötuse- või keskkonnaprobleemid ja keskkonnatasude ümberjaotusskeemid, need on palju laiemad küsimused. Aga asjad hakkasid siiski tasapisi paranema. Ida-Virumaa toetusrühma esimehena on mul hea meel, et nüüd on Ida-Viru programmil eriline koht riigi eelarvestrateegias, küsimus on ainult selles, kuidas me suudame seda summat suurendada järgmise perioodi jooksul. Mul on hea meel, et veel ametis olev Riigikogu koosseis on muutnud Keskkonnatasude seadust, mille tulemusena hakkavad Ida-Virumaa omavalitsused saama rohkem raha tagastatavate keskkonnatasude näol. Hetkel ametis oleva koosseisu jooksul jõudsin ma teha tööd nii riigikogu sotsiaalkomisjonis, kui ka rahanduskomisjonis, lisaks veel Euroopa Liidu asjade komisjonis. Isiklikult kaitsesin Riigikogus seaduseelnõusid, mis ühelt poolt vähendasid ebaõiglust ja teiselt poolt suurendasid inimeste turvatunnet – näiteks Riigi õigusabi seaduse muutmine ning Okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse- ja sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadused. Rahanduskomisjoni liikmena tegelesin lisaks muudele küsimustele ka turutõrkele lahenduse otsimisega, mis takistas saada laenu investoritel, kes on valmis investeerima Ida-Virumaale. Seda tegin koostöös Ida-Virumaa Tööstusparkide Arenduse SA-ga ning Eesti Pangaliidu esindajatega. Muresid on tegelikult alati palju rohkem, kui ühe koosseisu ajal, eriti arvestades, et esimesed ligi kaks aastat oli Keskerakond opositsioonis, on võimalik ära lahendada. Viimaste aastate otsused on kindlasti aga Eesti inimeste elu juba parandanud: maksureform, millest on võitnud 2/3 elanikkonnast, lisaraha nii tervishoidu kui ka huviharidusele, mis andis võimaluse avada uusi võimalusi noortele erinevates kohalikes omavalitsustes. Lüganusel said koolinoored näiteks tänu sellele tasuta Kiviõli Seiklusturismikeskuses suusatamas käia.

Korvpalli kohtumine Riigikogu vs Toila 2015 aastal, Dimitri on nr 5 Riigikogu meeskonnas
Foto: Erakogu

Millised on Teie huvid ning hobid vabal ajal? Miks just need?

Vabal ajal, kui seda on, tegelen tavaliselt kas spordiga või loodusfotograafiaga. Harrastan erinevaid spordialasid ja fotograafiaga tegelen siis, kui on vaja mõtted eemale saata ja olla natuke ilusas looduslikus keskkonnas. Ka Riigikogus töötades püüan ennast vormis hoida. Kuulun Riigikogu korvpallimeeskonda ning olen ka Eesti Jalgpalli toetusrühma esimees. Sõidan ka rattaga, suusatan, mängin tennist, korvpalli, jalgpalli ning suviti ka rannavõrkpalli. Suurem eesmärk on aga ikkagi spordi populariseerimine ja noortespordi toetamine, eriti vaadates drastilist statistikat, mis viitab noorte vähesele liikumisaktiivsusele. Toetan erinevaid Ida-Virumaa spordiklubisid, kus on palju noori.

Kuidas võiks Teie hinnangul muuta eesti noorte elu tervislikumaks, sportlikumaks ning millised on siinkohal peamised tegevused, millest tuleks kohe alustada? Noorte aktiivsuse suurendamiseks on vaja muuta ka nende arusaama- suunata neid nutimaailmast natuke kõrvale ja näidata , et sport on populaarne! Vastasel juhul peame me varsti soetama mitte sammulugejaid, vaid sõrmeliiklusjälgijaid, mis hakkavad näitama, mitu kilomeetrit liikusid sõrmed mööda nutiseadmete ekraane. Nali naljaks, aga tegelikult on see tõsiseks probleemiks paljudel noortel. Vanemad ei suuda sageli reguleerida, kui palju aega viibib nende laps ekraani taga või nutiseadet käes hoides. Meil on uued tehnoloogiad, arengud ning uued seadmed ja see on loomulik, et maailm mõnes mõttes ju muutub, kuid inimene, nagu elav olend, peab ka piisavalt liikuma, et areneda ka füüsiliselt. Füüsiline koormus aitab ka stressi maandada ja tasakaalu luua. Viimasel ajal tunnengi, et mul endal ajapuuduse tõttu jääb sellest kõvasti puudu. Aga lubasin endale, et pärast 3. märtsi leian kindlasti taas spordi jaoks aega! Selleks aga, et noortel oleks huvitav spordiga tegeleda, peame me looma ka piisavat taristu. Pean silmas nii nõuetele vastavaid koolistaadioneid, jalgpalliväljakuid, spordihalle jne. Lüganuse valla volikogu liikmena seisan Kiviõli linnastaadioni ehituse eest, mille projekteerimist alustasime juba aastaid tagasi. Keskerakonna kandidaadina aga näen, et lisaks kunstmuruväljakutele igas maakonnas, võiks igal pool olla ka üks korralik spordihall jalgpalliga tegelemiseks, mis pikendaks hooaega sportlaste jaoks ja annaks neile rohkem võimalusi ka talvisel perioodil. Kõik need investeeringud tasuvad ennast ära, sest see on investeering meie enda tervisesse! Kui me täna ei hoolitse meie noore põlvkonna tervise eest, siis tulevikus me kulutame rohkem nii tervishoiusüsteemi peale kui ka sotsiaalkaitsesüsteemile, sest tööturul suudavad aktiivselt ja kauem püsida just terved inimesed.

Close