ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR

Eesti metsloomad saavad talvel ilma inimese sekkumiseta hakkama

Keskkonnaamet tuletab meelde, et praegune külm ja lumine talv on meie looduse aastaringi normaalne osa ning inimesel ei ole vaja aktiivselt sekkuda meie looduslike liikide ellu.

Häirekeskus on viimastel nädalatel saanud korduvalt inimestelt teateid näiliselt abi vajavate metskitsede ja nende koju viimise kohta. Keskkonnaamet rõhutab, et metsloomade koju viimine ja vangistuses hoidmine on keelatud. Eesti metsloomad on kohastunud aastaaegade vaheldumisega ning inimese sekkumine looma ellu toob pigem kahju kui kasu.

„Metskits on Põhja-Euroopa metsavööndis laialdaselt elav ja ka meie looduses väga tavaline loomaliik. Viimastel aastatel on Eesti metskitseasurkonna arvukus jõudsalt kasvanud ning inimesed märkavad neid ka seepärast sagedamini. Praegune mõõdukas, loodusele väga sobilik talv ei ole midagi ebanormaalset – metsloomad on selleks igakülgselt kohastunud,“ kinnitas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Metskitsedele on looduslik toit praegusel ajal kergesti kättesaadav ning haiguste ja kiskjate läbi mõnede isendite hukkumine on looduslike protsesside loomulik osa. Looduse toiduahelas on kõik liigid omavahel loomulikult seotud ning inimesel on mõistlik sinna võimalikult vähe sekkuda.

Mitmed liigid rändavad talveks soojematele aladele, osad sätivad end taliuinakusse, paljud on külmema perioodi läbimiseks kohastunud karvkatte ja sulestiku vahetumisega ning toiduobjektide muutmisega. Mitmed Eesti pärismaised imetajad, näiteks hall- ja viigerhüljes ning pruunkaru, poegivad talvel. „Nimetatud liikide elupaikadesse ja talvitumiskohtadesse sattumist ning nende kõige tähtsama eluperioodi häirimist tuleb igal võimalusel vältida,“ lisas Talvi.

Igast selgelt abitusse olukorda sattunud (näiteks liikluses vigastatud, tiheasulas lõksus olevast) metsloomast saab teatada keskkonnainfo lühinumbril 1313.

Back to top button
Close