RAHA

Eestlased pole kunagi varem nii palju teeninud kui praegu

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4% ja oli 1419 eurot. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Aprillis oli keskmine brutokuupalk 1411 eurot, mais 1400 eurot ja juunis 1445 eurot. Esimese kvartaliga võrreldes suurenes brutokuupalk 5,9% võrra. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,5 protsendipunkti võrra aeglasem kui eelmises kvartalis.

Reaalpalga kasv oli 4,4% ja see tõusis võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga tarbijahindade tõusu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk. Reaalpalga puhul on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju.

Keskmine brutokuupalk oli tegevusalade lõikes kõrgeim info ja side tegevusalal (2390 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2296 eurot) ning energeetikas (1913 eurot).

Võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk just muudes teenindavates tegevustes, kus see on seni olnud üks madalamaid (organisatsioonide tegevus, kodutarvete parandus, iluteenindus). Brutokuupalk langes aga kahel tegevusalal – põllumajanduses ja kinnisvaraalases tegevuses.

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1817 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1685 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (11,2%) ning kõige aeglasem välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (5%).

II kvartali kõrgeim keskmine brutokuupalk oli Harju (1545 eurot) ja Tartu (1440 eurot) maakonnas ning madalaim Saare (1084), Valga (1060 eurot) ja Hiiu (971 eurot) maakonnas. Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva, Lääne, Viljandi ja Pärnu maakonnas.

Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1900 eurot ja tunnis 12,5 eurot, mis on 6,8% suurem kui eelmise aasta teises kvartalis.

Back to top button
Close