ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR

Geeniteadlased: hilised ärkajad pole laisad, vaid lihtsalt teistsugused

Inimese geenikaardi alusel töögraafiku koostamine on naeruväärne idee. Inimeste eripäradega tuleks arvestada aga senisest rohkem, järeldavad sadu ööpäevarütmidega seotud geenivariante leidnud teadlased.

“Geenitestidel, mis ütlevad sulle, millal võiksid sa täpselt tõusta, on pelgalt meelelahutuslik väärtus. Suudame selgitada pärilikkusega kronotüübi erisustest vaid väikest osa. Ent peaksime olema töögraafikute koostamisel paindlikumad ka juhul, kui me ei saa selle vajalikkust geenidega põhjendada. Tootlikkuse mõttes oleks see ettevõtetele ilmselt kasumlik,” märkis suuruuringu juhtivautor Michael Weedon, Exeteri Ülikooli meditsiinikooli bioinformaatika lektor ERR Novaatorile.

Kokku leidis Weedon kolleegidega 700 000 inimese geeniandmeid uurides genoomis 351 piirkonda, milles leiduvad erisused panid tõusma inimesi keskmisest varem või hiljem. Varem oli neid teada vaid 24.

Sedavõrd palju uusi geenivariante oli võimalik leida tänu sellele, et uuringusse kaasati sedavõrd palju inimesi. Lisaks kandis 80 000 inimest aktiivsusmonitore. See võimaldas täpselt öelda, millal inimesed uinusid ja ärkasid.

Weedon tõdes koos uurimuse esimese autori Samuel Edward Jonesiga, et suurema osa leitud geenialleelide mõju on väga väike. “Sõelale jäid mitmed geenid, mida on seostatud varem näiteks ainevahetuskiirusega, ning sellega, kuidas mõjub inimestele kofeiin või nikotiin,” selgitas Jones. Sama saab öelda tõenäoliselt ka teiste eriti väikese mõjuga alleelide kohta.

Teisalt võimaldab vastata uuring mitmele juba pikemat aega õhus olnud küsimusele. “Eelnevad epidemioloogilised uuringud on viidanud, et õhtut ja ööd eelistavad inimesed haigestuvad sagedamini II tüüpi diabeeti, kannatavad sagedamini depressiooni käes ja on ülekaalulised. Me ei teadnud aga, mis suunas see seos on,” märkis Weedon. Mõned tervisehädad ei lase õigel ajal uinuda. Teisi tervisehädasid võib põhjustada kehv uni.

Värskes töös diabeedi ja kehakaalu ning õhtuse eluviisi vahel tugevat seost ei leitud. Samas märkasid teadlased, et varastel hommikutundidel ärkavate inimeste meeleolu oli nn öökullidest parem. Samuti esines neil harvem skisofreeniat ja depressiooni.

“Sellest võiks välja lugeda, et praegune ühiskond soosib tõesti pigem üheksast viieni töötavaid inimesi. Sisuliselt võivad öökullid kannatada sotsiaalse ajavahestressi käes. Argipäevadel peavad nad tööl käimiseks pistma rinda oma sisemise kellaga, nädalavahetusel aga tekkiva unevõla tõttu kauem magama,” viitas Jones.

Järgevates uuringutes loodavad saada teadlased parema ülevaate, kuidas täpselt geenid ärkamisaega mõjutavad. Ideid jagub juba praegu. Mõningaid leitud geenialleele on seostatud varem kehakellaga. Tulemuste põhjal võib käia see öökullidel aeglasemalt kui varatõusjatel.

Teised sõelale jäänud geenid on olulised võrkkesta talitluse juures. Organ muundab valgussignaalid elektrisignaalideks. Muu hulgas kasutatakse neid kehakella häälestamiseks. Eelnevate eksperimentide põhjal kulgeb see häälestusprotsess hilistel ärkajatel vaevalisemalt. “Inimesi tuleks usaldada, kui nad oma kronotüübist räägivad,” laiendas Weedon.

Pikemas plaanis võiks hõlbustada ärkvelolekuga seotud geenivariantide leidmine unehädade leevendamiseks mõeldud ravimite loomist. Praegu on selle üle põhjalikumalt arutlemine aga tulevikumuusika ja kuulub pigem pressiteadetesse. Soovitused hoiduda õhtul telefoni kasutamisest ja regulaarsel ajal magama minna on palju kasulikumad.

Sarnaselt Eestile arutletakse Londonis praegu näiteks elavalt selle üle, kas lapsed võiksid minna kooli senisest hiljem. “Laste kronotüüp on vanemate omast keskmiselt palju hilisem. Vananedes nihkub see varasemaks. Leidub aga uuringuid, mille põhjal läheks lastel hiljem kooli minnes märgatavalt paremini,” lisas lektor.

Uurimus ilmus ajakirjas Nature Communications.

Allikas: ERR Novaator
Autor: Jaan-Juhan Oidermaa

Back to top button
Close