PERSOON

Harry Raudvere: „Tänane Eesti, meie ühine kodu, vajab teistsugust poliitikat.“

Harry Raudvere on kogenud poliitik, kes üle kümne aasta Keskerakonna ridades tegutsenuna, otsustas sealt lahkuda ning kandideerib nüüd valimistel üksikkandidaadina Lääne,-Saare- ja Hiiumaal.

Kust ning miks on alguse saanud Teie kirg toimetada poliitikamaastikul? Kes on olnud selles vallas Teie suurimad eeskujud? Millega tegelete praegusel hetkel, enne valimisi?

Mind on alati huvitanud ühiskonnateadused ja seeläbi ka inimeste vahelised suhted. Ma ise arvan, et selle on tinginud mõnes mõttes liigne empaatiatunne, mis kallutab mind humanismist, kui nähtusest, liigselt hoolima. Ma tunnen end puudutatuna kui ma kohtan vägivalda, ülekohut ja ka loomulikult rumalust, mis laseb Suurel Kurjusel meie elu juhtida. Täna ma näen, et meie riigi poliitika lähtub rahva jaoks valest ideoloogilisest baasalusest, mis on liialt kallutatud väärideoloogiate poolt, mille varjatud eesmärgiks on väheste poolt orjastada terve inimkond. See ei ole vandenõuteooria vaid konkreetsetele asjaoludele ja faktidele tuginev seisukoht, mis on tekkinud läbi omandatud baasteadmiste ning pikaajalisest poliitiliste sündmuste monitooringust.

Tänane Eesti, meie ühine kodu, vajab teistsugust poliitikat. Kokkuvõttes vajame palju suuremat vabadust kui tänane õigusraamistik meile annab. Me otsime vaenlasi võõraste õhutusel sealt, kus neid ei ole ja valime sõpru, kellest peaksime rahvana suure kaarega mööda käima. Enamus, võiks öelda, et rõhuv enamus meid ümbritsevatest inimestest ei mõtle, vaid reageerivad propaganda poolt ette söödetud ja pähe taotud tunnussõnadele.

See on masendav ja viib meie väikerahva oma probleemidega veel suuremasse tupikusse, kuhu poole me täna teel oleme. On keegi mõelnud, miks meie riigivõlg on tänaseks kasvanud ligikaudu 30 miljardi euroni ja meie väliskaubanduse defitsiit on juba kaks miljardit aastas? Kui Eesti sai iseseisvaks, siis meil riigivõlg puudus. Need on teemad mis peaks kogu rahvast tegema väga murelikuks, eelkõige neid, kes mõtlevad tõsiselt oma laste tuleviku peale. Mind teevad ja sellepärast tahan ma eelkõige läbi poliitika tegemise rääkida reaalsetest asjadest, et kallutada inimesi mõtlema. Selle pärast olen ma ka mulle kuuluvat Nõmme Raadiot tegevuses hoidnud.

Nii naljakas kui see ka poleks, on minu eeskujudeks poliitikud, kes on suutnud äratada oma rahvas patriootlikke tundeid. Mulle meeldivad Mussolini, Kastro, Marx ja Engels oma tolle aja geniaalsuses. Loomulikult ka Putin, sest ta on riigimees, kes teab, mida ta oma rahvalt tahab ja kuidas oma riiki arendada ja kaitsta. Muide, just sellepärast teda terve läänemaailm vihkab, et nad ei saa küüsi taha Venemaa loodusrikkustele ning ei saa kuidagi muuta venelasi lääne kaupade tarbijateks. See on riikide üleste monopolide südamesoov. Hävitada kohalik ettevõtlus, et ise saaks siia turule müüa.

Praegu, enne valimisi kirjutan ma raamatut ja tegelen oma ettevõtete juhtimisega.

Miks Te ei ole valinud mõne olemasoleva erakonna ridadesse astumist ning soovite kandideerida just üksikkandidaadina?

Ma olen olnud üle kümne aasta Keskerakonna ridades. Lahkusin sealt, kui veendusin lõplikult, et erakonna juhtkonna isiklikud ambitsioonid ületavad oluliselt rahva ootusi. Lubada oskavad kõik, kuid oma utoopilisi lubadusi ellu viia… see ei ole nende puhul võimalik. Üksikkandidaadina olen ma oma väljaütlemistes vaba ega pea olema allutatud erakondlikele seisukohtadele.

Millega üldse üksikkandidaat erakonnast eristub ehk kuidas hindate enda tõenäosust valituks saada?

Eristub just vabaduse poolest. Nii, nagu ma tavatsen öelda – üksikkandidaat Riigikogus oleks nagu pind erakondliku poliitika tagumikus. Tänane valimissüsteem on ju nende samade erakondade juhtide poolt paika pandud, mis reaalsuses välistab juba eos üksikkandidaadi pääsemise Riigikokku. Üksikkandidaat saab kandideerida ainult piiratud osal tervest Eestist, kuid konkureeriv erakond laiub üle Eesti. Olen veendunud, et kui riigis oleks esindusdemokraatia asemel otsedemokraatlik juhtimis- ja valimismudel, oleks olukord hoopis teine. See näitab veelkord, kuidas võimul olevate parteide juhtkonnad kardavad paaniliselt kedagi, kes võiks reaalsuses seista nii riigi kui ka rahva arengu ja heaolu eest.

Kust pärinevad poliitmaastikul toimetamiseks Teie oskused ning teadmised ja ennekõike julgus?

Ma olen oma elus õppinud majandust, õigusteadusi ja sotsiaalteadusi. Seda kolmes erinevas ülikoolis. Olen töötanud suure riigihaigla direktorina ja palju aastaid sotsiaalsfääris. Olen olnud mitmete suurte rahvusvaheliste firmade poolt loodud tütarfirmade juhtorganites ja pikki aastaid ettevõtja. Olen müünud oma firmade toodangut paljudesse välisriikidesse. Ja mida peaks üldse üks kuuekümne aasta vanune mees kartma? Mitte midagi.

Millise ajaskaalaga suudaksite oma lubadused ja tegevused lõpule viia?

Seda ei tea keegi. See sõltub eelkõige Eesti rahvast. Kuid juba V.I. Lenin on öelnud kuldsed sõnad, et revolutsiooni peame läbi viima just nende inimestega, kes meil on käepärast. Paremaid inimesi ei ole meil kusagilt võtta. Nii ka täna meil Eestis. Ikkagi oma armas Eesti rahvas. Üdini loll aga siiski oma.

Close