MEELERAHU

Kirsti Timmer: Mida teha mälestustega?

Ma saan igapäevaselt mailiga erinevaid küsimusi, et mida tohib teha, kuidas tohib ja mida mitte.

Paar päeva tagasi küsiti mu käest, et mida teha ühiste fotodega peale lahutust?

Keegi oli öelnud, et need tuleb puruks rebida ja ära põletada!!!
See on sama õõvastav jutt nagu see, et peale lähedase lahkumist tuleb tema fotod musta paberi sisse panna ja ära peita, põletada või matta.
Ma ei tea kes on need inimesed kes selliseid soovitusi jagavad, aga need inimesed ei peaks kohe kindlasti kellelegi ühtegi soovitust jagama. Paraku jagavad.

Ma olen sel teemal ka varem kirjutanud, aga kordan siis veel üle.
Fotod on mälestused, kõik seal jäädvustatu on loonud meie elu, teinud meid selliseks nagu me oleme, moodustab meie mineviku! Kas oma minevikku peaks põletama või puruks rebima? Ei, sest see ei muuda ju olnut.
Mälestused jäävad ja ei pea neid põletama ega rebima ega viskama ega matma.

Lahkunud lähedase foto võib olla teie riiulis, ta oli ju ometi teie elus ja kui ta elusana oli armas ja kallis, miks peaks see peale surma muutuma?
Ärge kuulake veidraid soovitusi, kasutage loogilist mõtlemist, sellest on abi!

Ainult ilusat ja head soovides
Kirsti
www.kirstitimmer.ee

Back to top button
Close