TERVIS

Kolm müüti valmistoidu kohta, mis ei pea paika

Üks peamisi müüte on, et valmistoit sisaldab liiga palju rasva ja soola ning on sellega tervisele kahjulik. Tegelikkuses valmib mugavus- ja valmistoit samamoodi kui koduköögi road, lihtsalt suuremaid koguseid ja toidutööstustele seatud rangeid nõudeid järgides. 

Soojad suveõhtud on toonud kaasa muutused söögitegemise- ja toitumisharjumustes – et rohkem aega väljas veeta, on aina tähtsamaks saanud lihtsus ja kiirus, tegemata seejuures mööndusi tooraine kvaliteedis. Vaatamata valmistoitude rikkalikule valikule poelettidel, leidub endiselt inimesi, kes mugavustoodete hulgast veel oma lemmikuid pole leidnud. 

Mitmed iganenud arusaamad valmistoidust on tänaseks saanud müütideks. Järjest kiirema eluviisiga on kohanenud ka toidutootjad, kes hoiavad inimeste maitse-eelistustel pidevalt silma peal: seda tehakse nii olemasolevate toodete kohta kui ka tarbijate soovide kohta, mis puudutavad seni veel puuduvaid tooteid. 

Eesti populaarseimad valmistoidutootjad lükkavad ümber kolm kõige levinumat müüti valmistoitude kohta, millest skeptikud tänaseni lahti ei ole lasknud!

Soola-, suhkru- ja rasvasisaldus

Üks peamisi müüte on, et valmistoit sisaldab liiga palju rasva ja soola ning on sellega tervisele kahjulik. Tegelikkuses valmib mugavus- ja valmistoit samamoodi kui koduköögi road, lihtsalt suuremaid koguseid ja toidutööstustele seatud rangeid nõudeid järgides. 

Mamma brändi esindava Saarioinen Eesti turundusjuht Taavi Rehepapp arvab, et üks põhjustest, miks müüt valmistoidu kahjulikkusest endiselt inimesi ettevaatlikuks teeb, on nõuded ülidetailsetele tooteetikettidele. “Tootjatel on kohustus tootepakendil alati väga täpselt lahti kirjutada, milliseid koostisaineid toode sisaldab. Kui hakata süvenema, siis tihtipeale sisalduvad toodetes olevad erinevad lisaained tegelikult juba tooraines, näiteks kartulisalati sisse käivas majoneesis või lihatoodetes. Tegelikult on pakendatud toidu puhul alati olemas kindlus, et kvaliteet on nii nagu retseptis väljaarendatud ja alati lisatakse toidule sama palju maitseaineid. Seevastu kodus on toidu tegemine ikkagi väga tunnetuslik ning on väga lihtne valmistada toitu, kus ongi liiga palju soola või suhkrut,” ütleb Rehepapp. 

Kahjulike lisaainete müüdi lükkab ümber ka Salvesti turundus- ja tootearendusjuht Kristel Vilipuu, kelle sõnul on nemad Eesti ühe vanima ja suurima valmistoidu tootjana järjepidevalt soola, rasvade aga ka suhkru vähendamisega vaeva näinud. “Uuendame oma retsepte järjepidevalt, näiteks oleme pea kõigis suppides vähendanud soola osakaalu, eemaldanud koostisest nisujahu ning asendanud searasva tervisele sõbralikuma rapsiõliga,” toob Vilipuu välja. 

Valmistoidu värskus

Tihti arvatakse, et odava hinna huvides on tooted valmistatud välismaal või kehvemast toorainest. Kodumaiste poekettide riiulitele vaadates ei saa seda kuidagi tõeks pidada – valmistoiduriiuleid täidavadki peamiselt kodumaised tootjad, kes hangivad ka suure osa toorainest siitsamast Eestist. Et tooraine jõuaks tarbijateni võimalikult värskena, on kogu tootmisprotsess seatud selle järgi. 

“Suvel keskendume kurgitoodetele, kus kahe kuu jooksul tuleb purki saada kogu järgneva aasta kurgitooted. Sügise saabudes hakkavad järjest valmima erinevad köögiviljad ning sellele vastavalt sätime ka oma tootmisplaani. Kuna tegemist on loodusliku toorainega, siis on sobiva tootmisaja jälgimine väga olulisel kohal, et tagada tooraine maksimaalne toiteväärtus, tekstuur, värvus ja maitseomadused,” toob Salvesti esindaja välja. “Meie jaoks on ka väga oluline kasutada võimalikult palju kohalikku toorainet ning enamik meie toorainest tuleb 100km raadiusest,” sõnab Vilipuu. 

Suurt kodumaise tooraine osakaalu toob välja ka Saarioinen Eesti, kes hangib kodumaistelt tootjatelt ca 50-60% kõikidest koostisosadest. “Oleme suurendanud sel aastal koostööd Laheotsa taluga, kes tarnib meile näiteks kodumaist kartulit, peeti ja porgandit, ka paljud meie toodete pakendid toodetakse Eestis. Värsked köögiviljad, mis on kasutuses suures osas toodetest, tarnitakse meile isegi kuni 6 korda nädalas,” toob Rehepapp näiteid koostööst kodumaiste toidukasvatajatega.  

Täisväärtuslikkus ja maitseuuendused

Tänapäeval on võimalik valmistoiduriiulitelt leida roogasid igale maitsele: mitmekülgse toidu leiavad letilt nii vegan- ja taimetoitlased, allergikud kui ka tervisesõbrad ning pelga kõhutäite kõrval on toidutootjad silmas pidanud ka täisväärtuslikke koostisosi. Et uute tootetrendidega end kursis hoida, väisavad toidutöösturid erinevaid messe Eestis ja kaugemal, korraldavad ideepäevi ja degusteerimisi ning võtavad kuulda ka tarbijatelt saadud tagasisidet. 

“Jälgime ka aktiivselt, mis toimub Soome ja Rootsi turul, kuna sealsed mugavustoitude trendid on Eestist tihtipeale 2-3 aastat ees. Uute toodete loomisel on heaks inspiratsiooniallikaks kindlasti ka kõikvõimalikud ajakirjad, blogid ja sotsiaalmeediaplatvormid,” ütleb Mamma brändi esindaja. 

Nii on traditsioonilise maitsega purgisuppide kõrval poelettidel ka näiteks mahetoorainest taimsed püreesupid või mitmel korral parima toiduaine auhinnaga pärjatud pannkoogid, mis oma maitsenüanssidelt ei jää sugugi kodus tehtud toitudele alla.  

Valmistoidu kasutusala on lai ning sageli võib otse-pakist-taldrikusse lahenduse asemel valmistoidule hoopis loovamalt läheneda. “Valmistoitu saab edukalt kasutada ka toorainena ja muuta seeläbi nii mõnigi kodune roog hoopis põnevamaks ja maitseküllasemaks, näiteks sobib praekapsas suurepäraselt erinevate pirukate või võileibade täidiseks, püreesupid liha marineerimiseks,  borš pastakastmeks,” soovitab Salvesti ekspert. 

Back to top button
Close