MEELERAHU

KUIDAS STRESSIST KASU SAADA? Pane see enda heaks tööle!

Kes oleks võinud arvata, et muretsemine võib sulle hoopis kasulik olla! Jah, sa võid kogu stressiga kaasneva pinge hoopis enda heaks tööle panna.

Mõtle tagasi oma eelmisele nädalale. Kindlasti kogesid mitut tugevat emotsiooni – oli hetki, kui oleksid tahtnud täiest kõrist karjuda, lakkamatult nutta, üksi diivanil kerra tõmmata, kellelegi oma arvamuse näkku karjuda või raputada töö juures olevat maiustuste automaati senikaua, kuni mõni Snickersi või Bounty batoonike lõpuks välja kukub. Me kulutame palju aega ja energiat negatiivsetele tunnetele. Vihkame, kardame, põgeneme raskuste eest. Kas meie elus on tõepoolest liialt palju stressi?

Paratamatult on stress üks osa elust. Mitmed uuringud näitavad, et liigne muretsemine on seotud emotsionaalsete ja füüsiliste probleemidega alustades lühiajalistest hädadest (peavalu, väsimus, magamatus, lihaspinge, seksiisu kadumine) kuni tõsiste haigusteni välja (südamehaigused, depressioon). Ilmselt nende seoste pärast ongi tekkinud arvamus, et stress on kahtlemata negatiivne ja seda peab igal juhul vältima. Õnneks hakkab selline mõtteviis vaikselt muutuma ning üha enam eksperte tunnistab, et stress võib olla ka hea asi, mida saab enda kasuks tööle panna ja millest võib võitjana välja tulla.

Tegelikult on võimalik väga lihtsate mõttemallide muutmisega pöörata stress võimsaks vahendiks, mis aitab eesmärke saavutada, suunab fookuse õigesse kohta ning muudab su tunduvalt produktiivsemaks, lisaks elavdab sotsiaalset läbikäimist. Kui aju tunnetab stressi, hakkab see tootma oksütotsiini ehk õnnehormooni, mis paneb sind otsima lähedust ja emotsionaalset tuge.

Kokkuvõttes tähendab eelkirjeldatu, et asjad, mida arvasid, et sa kunagi ei saavuta – olgu need seotud töö, trenni, suhte, finantsseisu või lihtsalt väikese hobiprojektiga –, võivad teoks saada just sellel hullumeelselt pingelisel ajal. Vaatame üheskoos üle, kuidas püstitatud eesmärke täita siis, kui sind kimbutab suukuivus, kui käed kipuvad reetlikult higistama ning kui peas tiirleb vaid üks mõte: „Appi, nüüd on küll lõpp käes!”.

Ütle see välja!

Esimese sammuna tuleks oma stress identifitseerida. See tundub elementaarne, kuid tegelikult on stress emotsioon, millele meeldib end varjata viha, murelikkuse, ärrituse, hirmu, kurbuse ja kahtluste taha. Kui sellised tunded esile kerkivad, tasub üks samm tagasi astuda ja endalt küsida: „Mida ma tegelikult tunnen?”.

Leia põhjus!

Pärast seda, kui oled endale stressi teadvustanud, saad tuvastada, kas tegu on tervisega seotud või hoopis lühiajalise ja mittekuhugi viiva stressiga. Hea stress on see, mis ühtib sinu väärtuste ja ambitsioonidega. See tähendab, et oled stressis selle pärast, mis sulle korda läheb.

Halb stress on seotud rohkem kohustuste ja ootustega või su enda loodud võrdlustega. Sa tunned selle ära, kui kasutad probleemide kirjutamiseks selliseid sõnu nagu „ma peaksin”, „ma pean”, „olen kohustatud”. Kuid hea, ärevust tekitav stress annab sulle energiat, et edasi liikuda, ning seda iseloomustab sõnapaar „ma tahan”.

Võta üks probleem korraga!

Mõlema stressi puhul tuleks kogunenud probleeme lahendada ükshaaval, kuid üldjuhul kaldume toimima just vastupidi. Laseme tänasel peavalul eilse ja ka homse murega ühineda ning kujunenud murepuntras jääb üle vaid tõdeda, et kõik on rikutud. Igaveseks.

Siin kehtib aga 90/10 reegel. See tähendab, et vaid 10 protsenti sellest, mida praegu tunned, on seotud reaalse probleemiga ja 90 protsenti minevikuprobleemidega. Näiteks üks läbikukkunud kohting tuletab meelde kunagisi valusaid lahkuminekuid ning tõstab esile negatiivse mõtte, et sa ei leia endale kunagi tõelist armastust. Sellisel juhul tuleks eneselt küsida, miks see sind tegelikult häirib. Üldjuhul on nii, et kui oled seda endalt 4–5 korda küsinud, jõuad probleemi tuumani ja saad teada, miks praegune olukord sulle nõnda palju stressi tekitab. Sellega oledki juba mure leevendamisele sammukese lähemal.

Sorteeri välja tõelised faktid!

Nüüd tuleb omavahel lahku lüüa reaalsus ja mõtted. Sa ei tea kindlalt, kas sind lastakse ühe vea pärast töölt lahti – sa lihtsalt arvad ja tunned seda. Seepärast peabki eristama enda loodud kujutlus faktidest, sest see tekitab lisastressi. Üldjuhul ei ole asjad üldse nii halvad, nagu need sinu mõtteis tunduvad. Kui vabaned enda peas loodud probleemidest, oled suurema tõenäosusega valmis lahendama ka tõelisi töö ja eraeluga seotud muresid.

Prioriteedid paika!

Kui oleme enesega tõeliselt ummikusse jooksnud, soovime tegeleda kõikide probleemidega korraga ja kiiresti! Lase stressil enda jaoks fookus paika panna. Vali üks probleem ja tegele ainult sellega, kasutades ära kogu adrenaliinihulga, mis su kehas on. Lõpeta ära essee, mida oled juba pikalt edasi lükanud. Võta endale veidi aega ja tasu kõik maksud. Tegeledes vaid ühe probleemiga, suunad kogu oma energia sinna. Nii leiad kiiremini stressitekitajale ka lahenduse.

Kui tegu on stressiga, mis peegeldab su väärtushinnanguid, tuleta endale pidevalt meelde, et väljakutse erutab sind, sest viib eesmärkidele lähemale. Edasiminek saabub stressi kaudu. Kõik see, mille üle uhke oled, ei tule ilma vere, pisarate ja higita. Sa võitlesid stressiga ja said sellest jagu!

Proovi kiiret lahendust!

Kui tunned, et oled emotsionaalselt nii raskes seisus, et ei suuda positiivsete mõtete abil sellest välja tulla, proovi kiiret lahendust. Hinga viis minutit sügavalt sisse (see lõõgastab ja veenab aju, et kõik on korras), tee pooletunnine jooks või jalutuskäik või kirjuta hoopis oma tunnetest vabas vormis päevikusse. Need tegevused aitavad ravida stressi palju paremini kui veini joomine või mõttetult Facebookis surfamine.

Mitmetest uuringutest selgub, et teiste inimeste aitamine ei näita sind mitte ainult heas valguses, vaid vähendab ka stressitaset ja viib mõtted muredest eemale. Kuid sea endale teiste abistamisega kindlad ajalised piirid, et sa ei põgeneks sellega enda probleemide eest.

Jaga muret, kuid mitte liiga palju”

Meie loomulik instinkt on jagada oma muret teiste inimestega. Ja see ongi õige, kui tegu on õige inimesega. Depressioon ja pikaajaline muretsemine tuleneb tihti sellest, et oma muresid hoitakse vaid endale. Leia inimene, kellele saad oma hingevalu usaldada, kuid ära oota, et ta su hädadele lahenduse leiaks ning sinu pealt vastutuse ära võtaks. Sa vajad kedagi, kes sind kuulaks ja lohutaks, kuid samas erapooletuks jääks.

Loo endale varu!

Endale tagavara loomine on tõhus moodus, tegemaks kindlaks, et stress, millega silmitsi seisad, on käsitletav ja aitab saavutustele lähemale jõuda. Võta endale tööprojekti tähtajaks natuke rohkem aega, kui ise arvad, et sul vaja läheb. Ära kuluta ära kogu palka ning jäta endale päevakavasse ka niisama olemise ja puhkamise aega.

Ole aktiivne!

Pärast suurt pinget tekib kahtlemata ahvatlus minna voodisse ja jääda sinna igaveseks. Samas aitab sport stressiga tunduvalt kiiremini toime tulla. Pole vahet, kas tegu on jalutuskäigu, ujumise või metsasörgiga – see mitte ainult ei täida patareisid, vaid annab ka aega, mõistmaks, mida juba saavutanud oled. Lisaboonusena saad juurde energiat, mille abil stressiga võidelda.

Back to top button
Close