MEELERAHU

Lastekaitse Liidu 10 soovitust, kuidas olla eriolukorras toetav lapsevanem

Praegune aeg on nii täiskasvanutele kui lastele väljakutsete ja samas ka koosolemise aeg. Sügav kummardus vanemate ees, kes aitavad lastel koolikohustust täita ka siis, kui koolid on suletud või kes ise nüüd oma lapsi kooliks ette valmistavad.

Enamik lapsi mäletavad täiskasvanuna käesolevat aega mitte spetsiifilise viiruse või pandeemia kontekstis, vaid selle järgi, kuidas nende pere end sel ajal tundis, kuidas suhtlus toimis, missugune oli peamine emotsioon koduses õhkkonnas. Samuti õpivad lapsed vanemaid jälgides ka ise kriisi- ja ebakindluse olukordades käituma.

Täiskasvanute mure perekonna ja lähikondsete tervise pärast ning samuti majanduslikust toimetulekust eriolukorras võib tekitada ärevust ja muserdust. Juhul, kui täiskasvanud saavad tööga jätkata, siis kuidas ennast kodukontori ja (väikeste) laste vahel jagada?

Kuidas täita samal ajal lapsevanema, õpetaja ja töötaja rolli, ilma, et emotsioonid üle keeks, lapse peale ei karjuks, teda ei alavääristaks, halvemal juhul talle laksu ei annaks või muul moel füüsiliselt ei karistaks.

Nii lapse löömine, kui ka tema sõnadega alandamine kahjustavad last ja on seadusega keelustatud. Vanemana last alandades ahendad tema võimalusi kasvada ja areneda täisväärtuslikuks ühiskonnas, perekonnas ja tööturul toimivaks täiskasvanuks.

Lapse arenguks vajaliku vanemaga või hooldajaga turvalise kiindumussuhte arenguks on võtmetähtsusega lapsega koos veedetud aja kvaliteet ka kriisi ajal ja konfliktiolukordades.

Lastekaitse Liit kutsub vanemaid hoidma jalad maas, pea selge ja süda avatud oma laste ja iseenda jaoks. Mõned soovitused, kuidas vanemana lastega kodus olles meel rahulik hoida.

  1. Tehke lapsega koos päevaplaan. Arvestage nii lapse kui teiste pereliikmete vajaduste, ettepanekute ja võimetega. Hea päevaplaan aitab tasakaalustada mängimise ja kohustuste vahekorda, koosolemise ja endaga olemise, möllu ja vaikuse aega.

    Seega võiks päevaplaan sisaldada:

  • aega, millal tegelete, mängite ja õpite koos lapsega, ilma samal ajal midagi muud tegemata;
  • aega, millal (eelkooliealine ja kooliealine) laps tegutseb iseseisvalt;
  • aega, kui vanem saab endaga olla;
  • aega, kui tehakse erinevaid majapidamistöid (toiduvalmistamine, koristamine jms), kuidas neid jagatakse ja missugune on laste panus; 
  • suuremate laste puhul nutiseadme ja ekraani vaba aeg (alternatiivid on audioraamatute, muinasjuttude, lugude kuulamine, mängimine jms); 
  • päevaplaanid võivad olla iga päev erinevad, arvestades pereliikmete erinevaid vajadusi.
  1. Igapäevane füüsiline tegevus koos lapsega. Võimlemine ja koduste treeningkavade jälgimine aitab tasakaalu säilitada. Kordamööda võivad kõik pereliikmed teha koduse treeningkava või takistusraja.
  2. Rääkige lapsega läbi, mis koos olles aitab hästi hakkama saada. Näiteks pereliikmetele oma aeg päeva jooksul, minasõnumite kasutamine jms.
  3. Rääkige läbi, missugune on kindlalt lubamatu käitumine ja leppige kokku alternatiivid ja tagajärjed: näiteks pereliikmetele haiget tegemine. Alternatiiv – mis on lubatud tegevus, kui laps vihastab (karjub patja, rebib paberit, võtab rahunemise minutid jms).
  4. Kasutage minasõnumeid ja võtke vastutus oma tunnete eest. Kui vanem ärritub, on see vanema ärritus. Lauses “Sa ei kuula mind ja ma lihtsalt pean sulle laksu andma”, teeb vanem lapse vastutavaks oma ärrituse ja abitusetunde eest. Parem lause oleks: ”Ma olen selles olukorras ärritunud ja soovin, et see olukord lõppeks.” Vastavalt vajadusele saab sisu loomulikult varieerida, kasutades: “Tunnen abitust ning soovin aja maha võtta ja rahuneda.”
  5. Leidke iga päev endale aega, et täiskasvanuna oma tassi täita. Kahe vanema puhul nõuab see head vanemate vahelist koostööd. Üksikvanema puhul võib, olenevalt lapse vanusest ja vajadustest, võib abi olla ka 5-10 minutiliste pauside planeerimisest. Oluline on teha vahet tööaja ja isikliku aja vahel, ning neid mõlemaid endale võimaldada.
  6. Mõelge läbi tegevused, mis aitavad teid, kui teil endal tunded üle keevad. Head on hingamisharjutused: sisse hingates loe neljani, välja hingates kaheksani, väike paus ja uus sissehingamine; distantsi võtmine koos hingamisega (kõndimine teise tuppa/kööki/aknast välja vaatamine jms).
  7. Helistage, suhelge iga päev mõne toetava inimesega. Rääkige kellegagi, kes teid mõistab ja toetab ning rääkige oma võimalikest raskustest, ärevusest, ärritusest, mida eriolukord teile kaasa toob.
  8. Ideaalset vanemat pole olemas ja vigu teha on normaalne. Tehtud vigu tuleb teadvustada ning nendest õppida. Süütunne ei aita parem vanem olla, pigem vastupidi.
  9. Hoolitsege oma vaimse tervise ja psüühilise tasakaalu eest. Vajadusel saab lapse kasvatusküsimustes abi küsida lasteabi telefonil 11611. Avatud on ohvriabi kriisitelefon 116006 ning 1247 kriisitelefon COVID-19 küsimustes ja psühholoogilise esmaabi pakkumiseks.
Back to top button
Close