AED JA KODU

Lihtsad asjad, mida teha, et ära hoida torude ummistusi

Nädalalõpule või pühadele sattuv kanalisatsioonitorude ummistus ajab meele mustaks, kuigi meeltülendav pole ka vesilukust leviv hais. Tüüpilisi kanalisatsiooniprobleeme saab üsna hästi ennetada – selleks puhastage trappe ja torusid regulaarselt ning ärge visake tualetipotti prügi.

Paljudel inimesel tekitab juba sõna kanalisatsioon vastikusvärinaid. Või siis vähemalt tungiva soovi trappide-torude puhastamine võimalikult kaugele tulevikku lükata – mis muide ongi kanalisatsiooniummistuste peamine põhjus. Õigeaegne hooldus aitab üldiselt vältida nii ummistusi kui ka vesilukkudest levivat haisu.

Kanalisatsioonitrappide ja -torude puhastamine peaks olema kõigi eluasemete hooldustööde nimekirjas. Ka uues elamus hakkab mustus kogunema äravoolutorustikku kohe, kui elanikud esimest korda valamuid ja tualetti kasutavad.

Sageli arvatakse, et uues korteris pole hooldustööd tükk aega aktuaalne teema. Tegelikult tuleb uuele elamispinnale kolides pöörata kohe algusest peale tähelepanu kanalisatsiooni toimimisele. Kui vee äravoolus on märgata muutusi, on põhjust üht-teist enne ette võtta, kui tulemused on käes.

Inimesed hakkavad tegutsema alles siis, kui köögivalamu on servani musta vett täis või vannitoa põrandal on uputus. Torude puhastamine tuleb ette võtta kohe, kui vesi vähegi aeglasemalt ära voolab või kui kanalisatsioonist kostab kurisevat heli.


Leidub hulk abivahendeid
 

Kanalisatsioonitorude puhastamiseks ja ummistuste kõrvaldamiseks mõeldud vahendid kuuluvad esmatarbekaupade hulka. Mõnikord neid “koduseid torumehi” küll kritiseeritakse, aga torupuhastusvahendid on tõhusad, kui neid õigel ajal kasutada. Kemikaalid lahustavad suurema osa tüüpilistest ummistuste põhjustajatest, nagu juuksed, rasv, seebijäägid. Torupuhastusvahendite kasutamist ei maksa võõrastada.

Puhastusvahendeid kiruvad tavaliselt need, kes on nende kasutamisega hiljaks jäänud. Kui kanalisatsioon on juba ummistunud, siis vahendi toimeaineks olev leelis ei valgu enam nii tõhusalt torus laiali, kui vaja oleks, ja selle mõju jääb paratamatult väiksemaks. Siis tuleb kasutada muid meetodeid.
Lihtsamad ummistused saab avada tavalise, kummist otsikuga valamupumba abil. Pumbal puudub küll moekas väljanägemine, kuid sellega on likvideeritud lugematuid ummistusi.

Valamupumpa tuleb osata õigesti kasutada. Kuivalt pumpamisest pole kasu. Kummiserv nakkub äravooluava ümbritseva pinnaga ainult juhul, kui pumba kummiosa on rohke vee all. Pumpamisel tekkiv surve ajab torus oleva tropi liikvele.
Tõsisema ummistuse korral lükatakse torud trossiga läbi. Puhastustross lükatakse mööda toru seni edasi, kuni takistus vastu tuleb, ja keerutatakse siis ummistuse eemaldamiseks.


Tahtlikud ummistamised?
 

Torudesse sattunud esemete kõrvaldamine ei pruugi nimetatud torupuhastusvahenditega õnnestuda. Kanalisatsioonitorudest on leitud kõige võimatumaid asju, millest osa jõuab isegi reoveepuhastusjaama.

Kanalisatsiooni lastakse ainult majapidamise reovesi, mitte prügi ega toidurasv. Lahusteid, värve ja segujääke ei tohi tualetipotti kallata. Isegi kui need ained torusid ei ummista, võivad need lüüa segi reopuhastusjaamade bioloogilise puhastusprotsessi.

Üks näide kanalisatsioonitorudesse visatud võõrkehadest on suitsuotsad. Võib ju näida, et need on väikesed ja vesi kannab need kergesti kaasa, ent tegelikult on konid põhjustanud lugematuid ummistusi. Suitsuotsad paisuvad vees, kogunevad torude põlve- ja liitumiskohtadesse, moodustades seal uskumatult kõvasti kinni püsivaid troppe.
Halvemal juhul ummistavad konid toru nii põhjalikult, et torule tuleb teha survepesu.

Probleeme tekitavad ka WC-potti riputatavad tualetivärskendajad. Kas kogemata kombel torustikku sattunud või laste poolt “sukelduma” visatud värskendajad on kinnisvarahooldajatele tuttav nähtus. Kui lõhnastajaid tingimata vajali kuks peetakse, siis võiks eelistada loputuspaaki paigutatavat tabletti või hankida automaatse dosaatoriga prill-laud.


Kummikinnaste ja harjaga
 

Äravoolutorude ennetava puhastamise juures on see hea külg, et mingeid erilisi töövahendeid selleks vaja ei lähe. Töö saab tehtud leelisese pesuvahendi, kummikinnaste ja vana nõudepesuharjaga. Midagi muud, torupuhastusvahend välja arvatud, ei pruugi hoolsal elanikul kunagi vaja minna.

Põrandatrapid tasub puhastada kord või paar aastas. Kõigepealt võetakse trapi kaas pealt. Kui kaas istub kõvemini kinni, tuleks seda sobiva konksuga tõmmata. Tangide ja muude kaant rikkuvate tööriistade kasutamist tuleks võimalusel vältida.
Kummikindad käes, kraabitakse lahtine mustus kokku ja trapp pestakse seest harjaga puhtaks. Plasttrapi eemaldatav osa, vesilukk, võetakse välja ja pestakse puhtaks. Enne selle tagasipanemist kontrollitakse, kas tihend on terve ja paigas.

Vesilukku tagasi pannes sobitatakse see kõigepealt kohale ja vajutatakse siis paika. Kui põrandatrapist imbub ruumi kanalisatsioonihaisu, on põhjus sageli lihtne – kas ei ole haisulukk täpselt õigel kohal või on tihend hakanud õhku läbi laskma. 
Põrandatrapile on võimalik hankida ka filter. Selle kasutamine võimaldab puhastamist edasi lükata, kuid ei muuda trappi hooldusvabaks. Filtrit tuleb vahetada nii tihti kui vaja, muidu ummistab mustust täis filter ise äravooluava.


Ettevaatust haisulukuga
 

Tähelepanu tuleb pöörata ka valamute all paiknevatele vesi- ehk haisulukkudele. Köögivalamu all, tavaliselt kapis asuvate torude vesilukud on võidud teha torukõverusena, mida pole soovitatav mõjuva põhjuseta lahti võtta. Sageli on üldse parem jätta torud puutumata ja hoida äravool korras muude vahenditega.

Valamukappe ei tohiks kasutada kila-kola kuhjamiseks. Toruliitmikke pole tarvis asjatult nügida. Torude seisukorda ja veetihedust tuleks aeg-ajalt kontrollida.

Otse kraanikausi all paiknevat vesilukku, eriti pudelvesilukku, on üldjuhul lihtne lahti võtta ja kokku panna. Selle puhastamisega saab enam-vähem igaüks hakkama. Peab vaid meeles pidama, et enne vesiluku avamist pannakse selle alla ämber või kauss.
Vanemat sorti, terasest pudelvesilukkudega nii lihtsalt ei lähe, sest neil on palju osi, mille kokkupanekul võib eksida.
Eriti tihti satub valepidi pudelvesiluku sees olev plasttoru, mille serv jääb vesiluku pingutusrõngast kõrgemale. Kanalisatsiooni suunduva toru koonusekujuline kummitihend pannakse ka sageli valesti tagasi.
 Hea tahtmise korral saab ka sellise pudelvesiluku puhastamisega ise hakkama kui hoolikas olla. Kes aga endas kahtleb, sel tasuks pigem torumees kutsuda. Sanitaartehnika maailmas on tark oma oskamatust tunnistada.

Back to top button
Close