KUHU MINNA

Loomaaed tähistab pühapäeval lumeleopardipäeva

Igal aastal oktoobrikuus tähistatakse üle maailma rahvusvahelist lumeleopardipäeva. Ka Tallinna loomaaed kutsub pühapäeval, 20. oktoobril uudistama kõrgmägede valitsejaid lumeleoparde ehk irbiseid.

Päev saab olema põnev nii lumeleopardile kui loomaaiakülalisele.

Ettevalmistused videvikulembese mägedevalitsejaga kohtumiseks algavad juba hommikupoolikul kell 11, mil lumeleopardide ehk irbiste aedikusse viiakse kepsutama ja rohtu näkitsema laste loomaaia kameruni kääbuskodukitsed.

Mökitavad sõralised jätavad endast maha ohtralt “sõnumeid” enne kui lahkuvad ja nii on kell 14 aedikusse siseneval lumeleopardil, mida lugeda.

Lisaks erutavatele saaklooma lõhnajälgedele rohus saab päevakangelane ka lahendamist vajava ja vaimu teritava ülesande: päevane lihaports tuleb pappkastist kätte saada! Swedbanki vabatahtlike vahvad meisterdused ei tee seda ülesannet just lihtsaks.

Veel ootavad irbiseid vahvad ja kaslaste lemmiklõhnadega lõhnastatud papiloomad, mille head abilised on neile mängimiseks valmis meisterdanud ja aedikusse ära peitnud.

Kell 14 räägib neist kaunitest ja nõtketest loomadest meie staažikaim töötaja Anne Saluneem

Kell 14:15 aga võtab sõnajärje üle Aleksei Turovski, kelle toredatest pajatustest ei ütle ära ilmselt ükski loomasõber

Loomaaia kassad on avatud nii põhja- kui lääneväravas kell 9-17, troopikamajad on avatud kell 10-18, loomaaed suletakse kell 19.

Tallinna loomaaeda saab toetada vaderiprogrammide vahendusel. Meie lumeleopardidel on üks vader: MTÜ PPOF. Vaderluse kohta loe lähemalt: www.tlss.ee

Lumeleopardid ehk irbised on eluga kõrgmägedes ülihästi kohastunud kaslased, kelle arvukus looduses on 5000–6000 isendi ringis. Sise-Aasia kõrgmäestikes võib irbist kohata 12 riigi territooriumil. Kuigi Maailma Looduskaitseliit alandas 2017. aastal lumeleopardi ohustaatust väljasuremisohus olevast liigist ohualtiks, ei ole ohud siiski kuhugi kadunud. Liik seisab silmitsi salaküttimise, toidubaasi vähenemise, samuti sõjategevuse käigus mineeritud alade probleemiga.

Kõrgmägede äärmuslikes tingimustes hakkama saamiseks on lumeleopardil mitmeid kohastumusi: punaliblede rohkus veres võimaldab siduda paremini hapnikku kõrgmägede hõredas õhus, tihe karvakasukas peab hästi sooja, madalad jõulised käpad ja hästiarenenud rinnalihased võimaldavad teha pikki hüppeid, pikk saba aitab hüppel hoida tasakaalu ja ümber kere keeratuna annab talvekülmas lisasooja. Lumeleopardil on nii suurte kaslaste ehk pantrite kui ka väikeste kasside tunnuseid: keha mõõdud ja ümmargused pupillid lähendavad neid pantritele, samas sisse- ja väljahingamisel nurrumine, kehaehitus ja käitumine aga väikestele kassidele.

Tallinna loomaaias on lumeleoparde peetud alates 1964. aastast.

Back to top button
Close