ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR

Mida teha, kui Momo saadab su lapsele ähvardussõnumi?

Viimasel ajal on hoogustunud Eestis jälle Momo ähvardussõnumite saatmine. Mida teha, kui su lapsele selline sõnum saadetakse?

Momot kui nähtust on veebis ülemüstifitseeritud, mis halval kombel on selle levikule kaasa aidanud. Tegelikult on aga tegu koolikiusamise vormiga, kus ähvardava sisuga sõnumeid saadavad lapsele oma koolikaaslased.

Enamasti oma klassi lapsed

Politseinik Maarja Punaku sõnul on kõigi Eestis olnud Momo juhtumite taga sama kooli lapsed, kes tihti valivad välja endast noorema ohvri ning saadavad talle ähvardavaid sõnumeid, milles öeldakse, et laps ei tohi koolist lahkuda või ta sureb varsti.

“Need juhtumid, millega mina olen kokku puutunud, siis on see Momo olnud oma klassi tegelane või koolist, kes sind tegelikult teab. Hirmutatakse tavaliselt neid, kelle puhul on teada, et ta kindlasti hakkab kartma,” seletab Punak.

Kõige olulisem asi on Momost lapsega rääkida, et sellist veidrat lindnaise moodi tegelast pole olemas, vaid et selle taga on teised kiuslikud lapsed.

Kui selline sõnum peaks su lapsele saabuma ja sõnumis on konkreetne ähvardus, siis tuleb sellest ka politseile ja kooli teada anda.

Samamoodi tuleb talitata kõikide teiste ähvardussõnumite puhul, ükskõik, kes selle saatja on, eriti kui seal on reaalne ähvardus.

Tavaliselt kasutatakse sõnumite saatmiseks kõnekaarti, aga on olnud ka juhuseid, kus lapsed kasutavad enda numbrit.

Tavaliselt on ohvriteks 1.-4. klassi lapsed, ähvardajad aga võivad ka olla veidi vanemad.

Teata politseisse ja kooli

Kui sa pole kindel, kas see on päriselt ähvardus, varjatud ähvardus või mitte, siis võta samuti politseiga ühendust ja nemad teevad selle kindlaks.

“Need lapsed, kes ka mulle on sellest teatanud, on öelnud, et algul see ei tundunudki nii hull. Lihtsalt et keegi teebki nalja. Aga siis tuleb sõnum, et kui sa koolimajast välja tuled, siis ma tapan sind ära. Siis on nagu selge, siis ei ole midagi vaielda,” tõi Punak näite, kus esialgu süüte naljategemine võtab pöörde, millest peaks kindlasti politseisse teatama.

Kooli tasub aga sellest samuti teada anda, sest tihtipeale on sõnumite saatmiseks kasutatud vanemate õdede või vendade telefone.

Punaku sõnul jõuab info neile tihti just koolist, kus öeldakse, et neil oli selline teema.

Punaku paneb lapsevanematele südamele, et kui laps saab ähvardussõnumi, siis ta ise ei helistaks kohe politseisse, vaid näitaks sõnumit enne vanematele või helistaks neile. Sellisel juhul ei saa vanemad politseist ehmatavat kõnet enda lapse kohta, vaid nad on juba teemaga kursis.

Allikas: GEENIUS
Autor: Martin Mets

Back to top button
Close