MEELERAHU

Mis viib ühest klaasist alkoholismini?

Alkoholismi põhjuseid ja algallikaid on  erinevaid. Sõltuvus võib välja kujuneda esialgsest alkoholitarbimisest, mille eesmärk võis lihtsalt  olla meeleolu  tõstmine mõnes seltskonnas. Alkoholilembus võib olla ka pärilik, st et esivanematelt on saadud rikkega geen, mis siis soosib alkoholi liigset tarbimist.

 Kindlasti on oluline teha kindlaks, kas inimene tarbib alkoholi sõltuvuse pärast või püüab ta alkoholiga asendada tühimikku  või leevendada stressi ja depressiooni.  

Inimesed tihti mõistavad sõltlasi hukka mõistmata,  et sõltuvus on haigus, millega võideldes vaid väga vähesed suudavad sellest võitu saada. Loobumine ei ole lihtne ning ei käi kindlasti üleöö, väga kergesti võib sattuda uuesti nõiaringi. Selleks, et tulla välja võitjana sellest lõputust ringist, peab sõltlane kõigepealt tunnistama endale olukorda, et ta vajab abi ning on ka nõus abi vastu võtma. Sõltuvust ei saa ravida kellegi teise käsul või tingimusel nagu näiteks naine käsib meest, et ta peab kohe loobuma või kohe minema ravile. Praktika näitab, et see ei tööta ning vastupidi tekitab sõltlases suuremat trotsi ning sisemist viha ja pettumust.

Sõltlased ei ole ainult narkomaanid, vaid sõltuvuse alla kuuluvad ka alkohol, suitsetamine, kohvi joomine, liigne söömine, magusaisud jne. Sõltuvus on üks haiguse liike, mida saab väga erinevalt liigitada.  Raske sõltuvuse puhul on olukord selgesti hinnatav, kuid on olemas ka kergemad sõltuvused, mille puhul on raske kindlaks määrata, kas oled sõltlane või alles sõltuvuse piiril.  Sellisel inimestel on väga raske endale tunnistada sõltuvust ning veelgi keerulisem on leida sellele lahendus.
 
Nõrkushetkedel toimuvad inimese ajus muutused, mistõttu inimene kaotab kontrolli oma iha üle mõne aine järele või käitub mingil  teatud viisil. Kui inimesel on sõltuvus, siis realiseerub suur osa sellest tema vaimsetes protsessides. Sõltuvuse korral tekib inimesel joobeseisund, seotud on nii vaim kui ka keha, kuna tekib emotsionaalne vajadus aine või käitumise järele.  Selle käivitavad jõuliselt mälestused ja seosed, kuna inimene kogeb samal ajal biokeemilisi muutusi. Sellise tsükli katkestamisel jääb inimese enda tahtejõud liiga nõrgaks. Igal sõltlasel on olemas mitu erinevat vallandajat, mis protsessi uuesti esile kutsub. See võib olla kellaajaline programm, mingi teatud tegevus või emotsioon või vaenulik keskkond, milles ta viibib.
 
Sõltuvusega võideldes võib inimene abi saada hüpnoosist. Hüpnoosi saab kasutada väga edukalt juba olemasoleva ravi programmi toetamiseks ning on väga tõhus ka ainsa meetodina. Hüpnotisöör kutsub inimeses esile maksimaalse lõõgastuse, kus on inimesel võimalik ühendus saada oma alateadvusega. Alateadvusesse luuakse hüpnotisööri poolt uus programm, mille abil saab sõltlane hakata tasapisi oma sõltuvusest loobuma. Muutus alateadvuses käivitab uue ahelreaksiooni teadvuses ning sedasi on võimalik tekitada positiivne käitumismuster. Lõhutakse sõltuvust vallandavate tegurite ja sõltuvuse vaheline seos. 

Sõltlase alateadvusesse viiakse uued sisendused, mille tagajärjel kaotatakse ära vanad seosed sõltuvusega. Hüpnotisöör selgitab välja, miks inimesel üldse see sõltuvus esineb ja mis seda võimendab ning asendab need mustrid tervislikuga. Kui mälestuses tuleb esile jälle sõltuvus ilmingud, siis selle asemel, et lasta mingil sündmusel korduda, ta läheb jooksma, sööb puuvilja või joob vett. Sisendused, mis sõltlasele tehakse, asendatakse mõne teise tervisliku tegevuse või eluviisiga. Peale hüpnoosi on äärmiselt oluline, et sõltlane hoiaks distantsi sõltuvust tekitavate teguritega. Vajalik oleks vältida teatud seltskonda või keskkonda. Lühema aja jooksul saab sõltlane tagasi pöörduda ka oma tavaelu reziimi juurde ning oma uue programmiga oma alateadvuses suudab ta vastu astuda oma sõltuvus probleemile.


Tulemus sõltub mitmest tegurist: hüpnoosile allumisest, välimõjutustest, usaldusest hüpnotisööri kui ka selle tehnika suhtes ning inimese enda sisemisest tahtest. Kõige parimini alluvad hüpnoosile loomingulised ning avatud inimesed. Rohkem tuleb vaeva näha  kinniste inimestega ning näiteks tippjuhtidega, kelle teadvust on keerulisem keskenduma panna. Oluline roll on keskkonnal, kuhu inimene pärast seanssi naaseb. Sõltuvalt inimese probleemist on tal vaja vältida näiteks pingelisi olukordi, mil ta võiks murduda. Murdumisel tuleks kindlasti hüpnoosi korrata ning sisendusi kinnistada.  Sõltlane peaks saama sõbraks oma hüpnotisööriga, et julgeks temaga vajadusel ka ühendust võtta ja lisa toetust paluda. Kindlasti peab aga silmas pidama, et enese tahe ja tahtejõud on olulised ja edasiviivaks jõuks.



Hüpnotisöör Jüri
www.hupnotisoor.ee

Close
Close