MEELERAHU

Nii palju on vaja teha, aga mitte kuidagi ei suuda keskenduda. Miks küll?

Olgu sul aktiivsuse ja tähelepanu häire või lihtsalt aeg-ajalt raskusi keskendumisega, tuleb tõdeda, et kaasaegne maailm on tulvil keskendumist segavaid faktoreid.

Psühholoog Lucy Jo Palladino soovitas mõningaid nippe, mille abil segajatega toime tulla, kirjutas webmd.com.

Süüdlane: sotsiaalmeedia

Teeb lihtsaks sõpradega suhtlemise – ja tööst väljalülitumise – mitmeid kordi tunnis. Iga staatuse uuendus katkestab sinu mõttekäiku ja takistab tööga jätkamist.

Lahendus

Väldi töö ajal sotsiaalmeedia kontole sisselogimist. Kui tunned, et pead iga natukese aja tagant veebilehel käima, siis tee seda pauside ajal, kui postituste rida ei sega su keskendumist. Kui sa ei suuda vastu panna pidevale sisselogimisele, siis mine sülearvutiga paariks tunniks paika, kus sul puudub internetiühendus.

Süüdlane: e-mailide üleküllus

Elektronkirjadega on selline lugu, et need potsatavad meilboksi ja ootavad kohest vastamist. Kuigi paljud e-mailid on tööga seotud, juhivad need siiski käesolevalt projektilt tähelepanu kõrvale. Sa ei jõua kuigi kaugele, kui jätad pidevalt pooleli selle, millega hetkel tegeled, et igale kirjale vastata.

Lahendus

Selle asemel, et kogu aeg kirjakasti kontrollida, pane selle tegemiseks paika kindlad kellaajad. Ülejäänud päevaks võid meiliprogrammi välja lülitada. Nii lood ajavahemikke, mil saad segamatult töötada.

Süüdlane: mobiiltelefon

Meili saabumise märguandest võib veelgi segavam olla telefonihelin. Seda häält suudavad vähesed meist ignoreerida. Kuid kõnele vastamine ei röövi vaid aega, mida kulutad rääkimisele, vaid segab ka tööle keskendumist.

Lahendus

Vaata, kes helistab ja kui kahtlustad, et jutt võib oodata, siis lase sel kõneposti minna. Kui töötad eriti pingelise projektiga, siis kaalu telefoni lülitamist hääletule režiimile, et sul ei tekiks kiusatust sellele vastata. Jällegi pane paika kindlad kellaajad, mil kõneposti kontrollida. Kõikide sõnumite korraga kuulamine segab vähem, kui igale sissetulevale kõnele vastamine.

Süüdlane: mitu tegevust korraga

Ilmselt arvad, et jõuad sedasi vähema ajaga rohkem tehtud. Eksperdid vaidleksid vastu: uuringud väidavad, et kaotad aega iga kord, kui suunad tähelepanu ühelt ülesandelt teisele. Lõpptulemusena võtab kolme projektiga samaaegselt tegelemine tavaliselt rohkem aega, kui neid ükshaaval ette võttes.

Lahendus

Kui võimalik, siis keskendu ühele projektile korraga – eriti, kui tegemist on süvenemist vajava või väga tähtsa tööga. Jäta enda oskused kõike korraga teha nendeks toimetusteks, millega on aega – ilmselt pole sellest hullu, kui räägid mobiiliga ja koristad samal ajal lauda.

Süüdlane: igavus

Mõned ülesanded, mida päeva jooksul teha tuleb, on huvitavamad kui teised. Igavamate puhul võib tähelepanu hajuda minutitega, mis teeb sind segavatele faktoritele eriti vastuvõtlikuks. Telefon, internet ja isegi töölaualt tolmu pühkimine võib igavuse korral ahvatlev tunduda.

Lahendus

Sõlmi endaga kokkulepe: kui teed kindla aja jooksul tööd, siis oled kümneminutilise pausi välja teeninud. Tasu endale kohviga, lemmik suupistega või jalutuskäiguga õues. Igavaid ülesandeid on lihtsam sooritada, kui on, mida oodata. See on samuti üks olukord, mil mitme asja samaaegne tegemine hästi töötab. Arvete sorteerimise ajal muusika kuulamine võib aidata sul tööga ühele poole saada.

Süüdlane: segavad mõtted

Raske on keskenduda tööle, kui muretsed toimetuste või kodutööde pärast. Või piinab sind veel eelmise päeva jutuajamine, mida enda peas uuesti ja uuesti läbi mängid. Igasugused segavad mõtted takistavad keskendumist.

Lahendus

Üks võimalus piinavatest mõtetest lahti saamiseks on nende kirja panemine. Tee nimekiri asjatoimetustest, kodutöödest või teistest ülesannetest, mille plaanid hiljem käsile võtta. Nördimusest ebameeldiva vestluse pärast kirjuta päevikusse. Kui mõtted on paberil, suudad need ehk mõneks ajaks kõrvale jätta.

Süüdlane: stress

Kui tunned, et sul on liiga raske koorem õlul, siis võib olla keeruline ühele konkreetsele ülesandele keskenduda. Lisaks kurnab stress ka keha. Tagajärjeks võivad olla pinges õlad, peavalud või puperdav süda, mis mõjuvad pärssivalt tähelepanuvõimele.

Lahendus

Õpi stressimaandamise tehnikaid, näiteks meditatsiooni. See võib aidata sul närvesöövaid mõtteid ohjata, et need nõuaks vähem tähelepanu. Ühes uuringus leiti, et kaheksanädalane mediteerimiskursus parandas inimeste keskendumisvõimet.

Süüdlane: väsimus

Väsimus võib isegi väheste segajate puhul keskendumise keeruliseks muuta. Uuringute põhjal võib vähene uni mõjuda halvasti tähelepanuvõimele ja lühimälule.

Lahendus

Enamik täiskasvanud vajavad igal ööl 7 kuni 9 tundi und. Selle asemel, et südaööni ärkvel püsida, pane rõhku magamisele. Samuti jälgi, mis kellaaegadel oled päeva jooksul kõige ärksam ning nihuta kõige intensiivsemad tööülesanded neile tundidele.

Süüdlane: nälg

Aju ei saa ilma energiata keskenduda, seega on toidukordade – eriti hommikusöögi – vahelejätmine peamine tähelepanu rikkuja.

Lahendus

Hoia nälga eemal järgmiste harjumustega:

  • söö alati hommikust;
  • söö valgurikkaid suupisteid (juustu, pähkleid);
  • väldi lihtsaid süsivesikuid (magusat);
  • vali «häid» süsivesikuid (täisteravilja saadused).

Süüdlane: depressioon

Enamik inimesi kipuvad kurbust depressiooni tunnuseks pidama. Tegelikult on üheks kõige tavalisemaks sümptomiks keskendumisraskused. Kui sul on tähelepanu koondamisega raskusi ning tunned tühjust, lootusetust ja ükskõiksust, võid kogeda depressiooni.

Lahendus

Kui kahtlustad, et oled depressioonis, siis on esimeseks sammuks arsti või nõustaja poole pöördumine ning vajadusel ravi alustamine.

Süüdlane: ravimid

Paraku võivad mõningad medikamendid, mida kasutatakse depressiooni ravimiseks, segada keskendumist. Sama kehtib mitmete teiste ravimite puhul. Uuri arstilt või apteekrilt, kas sinu kasutatavad rohud võivad mõjutada tähelepanuvõimet.

Lahendus

Kui pead võimalikuks, et ravimid pärsivad su keskendumisvõimet, siis ära eelda, et puuduvad alternatiivid. Räägi enda arstiga annuse muutmisest või teistele ravimitele üleminemisest.

Süüdlane: aktiivsuse ja tähelepanu häire (ADHD)

Antud probleem ei puuduta vaid lapsi. Rohkem kui pooltel aktiivsuse ja tähelepanu häirega lastel avalduvad sümptomid ka täiskasvanuna. Klassikalised märgid on lühike tähelepanu kestus ja probleem ülesannetele keskendumisega.

Lahendus

Kui sul on pidevalt raskusi keskendumisega ning kogesid lapsena tähelepanuhäireid, uuri arstilt või nõustajalt ADHD kohta lähemalt. Seisundit on võimalik kontrolli all hoida nii käitumisteraapia kui ravimitega.

Close