ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR

Tulevad 2+2 maanteed, teede järgmise kümnendi plaan sai paika

“Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat,” ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul on teehoiukava kui suur plaan, mida tuleb nüüd jooksvalt täiendada.

“Varem pole me nii pikalt teede ehitamise ja hooldamise plaani paika pannud. Sellegipoolest uuendame ka edaspidi regulaarselt kirja pandut, kui leiame juurde võimalusi mõne projekti kiirendamiseks,” lisas Aas.

Neljarajaliste teede ehituse ettevalmistuseks on uues teehoiukavas kavandatud 4 miljonit eurot. Järgmise kümne aasta jooksul planeeritakse ka Tartu ja Pärnu suunal maantee täies mahus neljarealiseks välja ehitada. Tallinna-Narva maantee lõpliku väljaehitamiseni jõutakse pärast 2030. aastat.

Uues teehoiukavas ei ole hetkel arvestatud averusega (PPP). “Detsembri lõpus otsustasime ka averusega edasimineku ning seoses sellega täiendame tulevikus täna vastu võetud teehoiukava, mis peaks juba kiirendama suuremate linnade vaheliste maanteede väljaehitamist,” sõnas Aas.

Kõike korraga ei saa

Võrreldes seni kehtinud teehoiukavaga lükkus ressursside ümberjagamise käigus edasi Tartu Riia ringristmiku kahetasandiliseks ehitamine.

Aas ütles, et spekulatsioonid Tartu liiklussõlme ehitamise edasilükkamise kohta ei vasta tõele ning Lõunakeskuse omanikud pole sellega seotud.

“Paraku on riigi rahakott piiratud ning kõike korraga ehitada ei saa. Tegemist on liiklusohutuse seisukohast olulise ristumisega ning kavatsen Riia ringristmiku ehituse tuua varasemaks läbi lisarahastuse taotlemise,” ütles Aas. 

Aas ütles, et spekulatsioonid Tartu liiklussõlme ehitamise edasilükkamise kohta ei vasta tõele ning Lõunakeskuse omanikud pole sellega seotud.

Teehoiukava vastuvõtmisega sai ka kinnitust, et sel aastal eraldab valitsus kolm korda rohkem vahendeid kruusateede tolmuvabaks muutmisesse. “Kvaliteetse taristu loomises mängivad suurt osa ka väiksemad teed, mis võimaldavad inimestel mugavalt liigelda,” lausus Aas.

Kruusateedele on kavandatud järgmise aasta riigieelarvest katete ehitamiseks täiendavalt 10 miljonit eurot. Kokku eraldatakse 2020. aastal kruusateedele katete ehitamisse 15 miljonit eurot. Valitsuse pikaajalisem eesmärk on muuta 2030. aastaks kõik arvestatava kasutatavusega kruusateed, mida on Eestis ca 2000 km, tolmuvabaks.

“Riigiteede teehoiukava 2020-2030″-s on aastaks 2020 planeeritud riigi teehoiukuludeks 279,7 miljonit eurot, mida on 35 miljonit eurot vähem kui eelmisel aastal kinnitatud kavas,” ütles Aas. “Põhjuseks on muutused kavandatud Ühtekuuluvusfondi tulemusreservi vahendite mahu eeldustes. Kehtiv riigi eelarvestrateegia ei sisalda veel tulemusreservi ega EL 2021+ eelarve vahendite mahtu, sest Euroopa Liidu läbirääkimised jagatavate toetuste ja summade üle veel käivad.”

Iraagis teenivad kaitseväelased on teel Kuveiti

Peaminister Jüri Ratas ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et Iraagis teenivad Eesti kaitseväelased on teel Kuveiti. Ratas lisas, et Eesti jälgib tähelepanelikult sündmusi Lähis-Idas.

“Eesti mõistab hukka Iraani rünnakud USA sõjaväebaasidele,” ütles Ratas. 

Rahvastikuminister Riina Solmantutvustas riikliku vanemluslepituse süsteemi loomist. 

“Vanemluslepituse süsteemi loomise eesmärk on võimaldada vanemate lahkumineku korral laste heaolust lähtuvate kokkulepete sõlmimine lapse elukorraldust puudutavates küsimustes nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluse ajal,” selgitas Solman.

Back to top button
Close