PERSOON

Vabaerakondlane Kaja Jakobson: „Õpetajate palk peab suurenema ning koormus vähenema.“

Kaja Jakobson on Vabaerakonna ridades Riigikogusse pürgiv suurte kogemustega pedagoog ning väikeettevõtja, kelle peamiseks eesmärgiks Riigikogus on tegeleda nii õpetajate järelkasvuga kui ka olemasolevate õpetajate koolitusega. „Kandideerin Vabaerakonna liikmena, kuna erakond ei anna tühje, katteta lubadusi. Kõigi nende lubaduste korral, mis toovad kaasa riigi eelarvele lisakulutusi, tuuakse välja ka lubadused rahaliseks katteks,“ selgitab Kaja, kelle eesmärkidega Vabaerakonna vaated ning põhimõtted hästi sobivad.

Milline on Teie taust nii haridust kui varasemat töökogemust silmas pidades ning sellest tulenevalt – miks olete valinud poliitikukarjääri?

Olen kahel korral lõpetanud Tartu Ülikooli- esimene füüsika (võrdsustatud magistrikraadiga) ning teine  ettevõtluse- ja tehnoloogia erialal (ärijuhtimise magister).

Olen üle kahekümne aasta olnud ametis matemaatika, füüsika ja majandusõpetuse õpetajana ning peaaegu pool sellest ajast olnud ka õppealajuhataja. Koolis töötades nägin paljusid kitsaskohti. Mõtlen igapäevaselt palju eesti koolisüsteemi, hariduse ja ainealase pädevusega õpetajate järelkasvule. Ma ei pea õigeks, et õpetajate järelkasvu küsimusega tegeleb peamiselt kolmas sektor, näiteks “Noored kooli” projekt.  Kindlasti tuleb sealt toredaid õpetajaid, kuid see ei saa olla peamine õpetajate järelkasvuga tegelev organisatsioon. 

Mind kurvastab, et koolides on ainealaselt ebapädevaid õpetajaid ning seda eriti reaalainetes. Selle on tinginud õpetajate puudus, mis kahjuks aasta-aastalt süveneb. 

Olen palju mõelnud sellele, kuidas on võimalik saada õpetajaks omades eelnevat kõrgharidust mistahes erialalal, lihtsalt paariaastase koolituse järel. Õpetajatöö eeldab erialast pädevust ning pedagoogilist eriharidust. Seda kõike ei ole võimalik omandada paariaastase koolitusega.  Me ju ei kujuta ette, et läheme mistahes eriala lõpetanud kõrgharidusega arsti juurde, kes on saanud arstikutse pärast paariaastast lisakoolitust. Öpetajatöö on samasuguse vastutusega. Kooliaeg on ju lapse kujunemise aeg.   

MTÜ Koostööoskuste Keskuse ühe liikmena olen endiselt seotud haridusvaldkonnaga. MTÜ Koostööoskuste Keskus loodi aasta tagasi eesmärgiga töötada välja kursus gümnaasiumiõpilastele. Sel aastal õpetatakse selle programmi järgi  kursust nimega “Koostööoskused XXI sajandi kiirelt muutuvas maailmas” kahes koolis ning tagasiside kursusele on väga positiivne. 

Kõigele lisaks olen väikeettevõtja ning ettevõtte tegevusvaldkonnaks  on koolitused ning õpiabi konsultatsioonid. 

Poliitikasse läksingi soovist anda oma panus õpetajate olukorra parandamiseks. 

Millised on Teie arvates kitsaskohad/mured (võibolla mõne näitega iseenda elukogemusest), millega soovite Riigikogus Eesti elu parendamisel esimesel võimalusel tegeleda ning ka lahendada? Mil moel seda teha plaanite?

Koolis töötades nägin palju pealt varahommikust, hilisõhtust ning nädalavahetusel töötamist tundide ettevalmistamiseks, tööde parandamiseks jne. 

Seepärast seisan eelkõige selle eest, et õpetajad saaksid iga 8. aasta vabaks enesetäiendamise aastaks. Lisaks peab suurenema õpetajate palk ning vähenema koormus.

Õpetajate järelkasvu probleemi lahendamiseks tuleb kasutusele võtta lisameetmed noortele õpetajatele- nagu näiteks 1,5 kordne tasu esimese kolme aasta jooksul ning hästi toimiv  mentorlus süsteem.

Hariduslike erivajadustega lapsed peaksid kindlasti õppima väikeklassides. 

Leian, et koolides peaksid töötama logopeedid, psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid. Praegu see alati nii ei ole. On loodud Rajaleidja keskused ning vajalikud teenused ei ole endises mahus abivajajatele kättesaadavad.

Kuidas võiks Teie hinnangul muuta eesti inimeste elu tervislikumaks, sportlikumaks ning millised on siinkohal peamised tegevused, millest tuleks kohe alustada?

Käskude ja keeldudega kellegi elu tervislikumaks muuta ei saa. Kõik algab kodust, lasteaiast ja koolist. Koolis saab kujundada laste väärtushinnanguid ja eluhoiakuid. Õiged väärtushinnangud ja isiklik eeskuju on need,  millest tuleks alustada nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Vajame õpetajate koolitusi. 

Millised on üldse tänasel päeval valdkonnad, millega tegelemine on jäänud tahaplaanile? Mis Te arvate, miks see nii on? 

Kindlasti hariduse teemadega. Eriti järelkasvu probleemidega, millega ei ole senini piisavalt tegeletud. 

Poliitiline tahe on olemas olnud valimiste eel pelgalt sõnades, reaalsuses aga õpetajad ei tunne, et nende tööd piisavalt väärtustatakse. 

Back to top button
Close