ELUSTIIL / HEAOLU / KULTUUR

Vitamiinid – miks, millal, millised?

Vahel on inimestel raske uskuda, et vitamiinidel on nii palju positiivseid omadusi, mis võimaldavad organismil vabaneda paljudest häiretest ja ebameeldivustest. Vitamiinid on vältimatult vajalikud (asendamatud) mikrotoitained, mis omavad kindlat toimet raku protsessidele. Ilma vitamiinideta keha lihtsalt terve olla ei saa. 

Vitamiin koosneb paljudest ühendite summast ning üks ja seesama vitamiini koostisosa võib osaleda kümnetes erinevates ensümaatilistes (lagundavates ja ülesehitatavates) protsessides organismis. Esmakordselt avastati vitamiini olulisus keskajal, kui madrused haigestusid pikkadel merereisidel raskekujulisse surmaga lõppevasse skorbuuti. Skorbuut on ainevahetushäire, mille tagajärjeks on hammaste väljalangemine,  igemete, seedeelundite, naha ja lihaste veritsemine. Lahendus tuli sellega, kui avastati, et c-vitamiinirikka sidruni, sibula ja puuviljade söömisega üldse saab skorbuuti ära hoida.

Erinevalt arvamusest, et vitamiinid on energiat andvad pillid, annavad inimesele energiat hoopis süsivesikud (sahhariidid e. suhkrud), valgud ja rasvad.  Küll aga on need meile üliolulised selleks, et organism igapäevaselt ja kogu elu normaalselt töötaks.

Miks me vitamiine vajame?

Vitamiinid aitavad:

  • inimesi kaitsta nakkus- ja viirushaiguste eest,
  • reguleerivad närvide tööd,
  • osalevad ainevahetusprotsessides,
  • kaitsevad rakke kahjustuste eest.

Vitamiinid kui antioksüdandid

Kuna vitamiinid kaitsevad organismi stressi tõttu kuhjunud vabade radikaalide (kahjustavad rakke) eest nimetatakse neid ka antioksüdantideks. Antioksüdatiivsete omadustega on paljud vitamiinid nt A, C, E, N, B1, B3, B6, B9, P ja Q, lisaks mineraalid nagu seleen, mangaan ja tsink. Antioksüdandid võivad olla ka aminohapped nagu glutamiin, histidiin, metioniin ja hormoonid nagu melatoniin, östradiool, eriline ühend glutatioon ja fütotoitained, mis annavad taimedele värvi ja maitse. Kõige suurema antioksüdatiivse toimega on näiteks küüslauk, tatar, värskelt valmistatud musta aroonia-, granaatõuna-, selleri-, sibula-, peterselli-, redise-, peedi-, kartuli-ja kapsamahlad.

Kui palju organism vitamiine päevas vajab?

Vitamiine vajab organism väikestes kogustes, mikrogrammides kuni milligrammideni toiduna igapäevaselt ent pidevalt, kuna neist ei teki pikaajalist varu. Osad vitamiinid, mis lahustuvad rasvas e. lipiidides salvestatakse liigse tarvitamise puhul maksas ja rasvkoes, kuid enamus vitamiine, mis lahustuvad vees, viiakse ülekülluse puhul organismist välja. Seetõttu soovitatakse näiteks C-vitamiini, mis on vees lahustuv, tarbida päeva jooksul väikestes kogustes, et hoida vajalikku c-vitamiini taset.

Kaua vitamiine võtta ja millal on parim aeg võtta?

Tervise hoidmiseks tuleb tarbida vitamiinirikkaid toitained igapäevaselt ja haiguste puhul tuleb kindlasti võtta teraapilisi doose. Kui kaua keegi vitamiine toidulisandina võtma peab sõltub vanusest, aktiivsusest, ainevahetusest, toitumisest ja haiguste olemasolust. Mõnede vitamiinide ravitoime hakkab avalduma alates teatud kogusest (nt D vitamiin vähemalt 4000IU või 100mcg) või alles peale „jõustumist“ – vajaliku kontsentratsiooni saavutamisel järjepideva tarbimise käigus (nt E vitamiin). Seepärast soovitatakse vitamiine toidulisandina tarvitada süstemaatilisest ja piisavalt kaua (4-6 nädalat), selle aja jooksul toimub organismi ümberorienteerumine uutele ainete vahekorrale. Vitamiinid avaldavad teatud toniseerivat toimet, seetõttu on neid parem võtta hommikul või lõuna ajal, kuid mitte õhtul, kuna võib esile kutsuda unehäireid.

Kus organism vitamiine sünteesib?

Inimene saab oma elutegevuseks vajalikud vitamiinid kätte totaalses enamikus seedekulgla kaudu kas toidu, seedekulgla mikrofloora sünteesi või toidulisandite kaudu.  Inimene suudab ise sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3, B5, K, ja päikesekiirguse toimel D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate ühendite ja välistingimuste mõjul.

Millest võib tekkida vitamiinide puudus?

Vitamiinipuudus e. hüpovitaminoos võib tekkida mitmetel põhjustel:

Toitumuslik-olmelised põhjused – tasakaalustamata ühekülgne toit;  kaalulangetusdieedid; toiduainete vale töötlemine näiteks ümbertöödeldud ja kõrgkuumusel valmistatud toidud; omastumis ja imendumishäired nt rasvlahustuvate vitamiinide omastamine toimub ainult siis, kui toidud on piisavalt rasvu, veeslahustuvate vitamiinide omastamine toimub teatud ensüümide, vitamiinide ja mikroelementide kaasabil nt A ja E vitamiini aktiveerimiseks on vajalik tsink, B12 vitamiini aktiveerimiseks kaltsium, H, P ja C-vitamiini aktiveerimiseks magneesium.

Füsioloogilised põhjused – on osade vitamiinide kõrgenenud vajadus väikelastel, rasedatel, imetavatel naistel ja eakatel. Näiteks rasestumise ja loote kasvuperioodil on väga oluline folaate sisaldavate toitude tarbimine, et vähendada ohtu väärarenguga lapse sünniks. Raseduse ja rinnaga toitmise ajal vajab ema enamikke vitamiine. Eakatel on suurem vajadus D-vitamiini järgi, kuna liigutakse vähem päikese  käes. Stressirohke, aga ka väga sportliku aktiivse eluviisi ajal vajab organism rohkem B-grupi vitamiine.

Haiguslikud seisundid ja konkreetsete ravimite tarvitamine  – nt sapphapete vähesus, maksahaigused, soole mikrofloora kahjustused; ravimid –aspiriin vähendab C-vitamiini taset, kõhukinnisuse ravimid viivad välja kaaliumi, hüpertooniaravimid kaaliumi, tsinki ja B-rühma vitamiine. Parkinsoni tõve ravim Sinemet, Ibuprofeen, steroidid, mao ülehappelisuse blokaatorid jne pärsivad kasulike mikroorganismide tegevust soolestikus häirides vitamiini sünteesi, kahjustades neid või surudes alla nende aktiivsust.

Vitamiinide omastumist takistavad lisaks:

  • Liigne kohvijoomine
  • Alkoholi tarbimine
  • Suitsetamine
  • Mõned ravimid
  • Antibeebipillid
  • Stress, närvilisus, suur füüsiline ja vaimne koormus

Millised vaevused tekivad vitamiinide puudusest?

Vitamiinivaeguse e. hüpovitaminoosi peamised ja kergemad sümptomid on väsimus, töövõime ja kehakaalulangus, meeleolumuutused, peavalud jne.  Avitaminoos e. täielik vitamiinivaegus on aga põhjustatud ühe kindla vitamiini kestvast puudusest põhjustatud haigus nagu näiteks rahhiit, mis tekib D-vitamiini puudusest.

Allikas: Ecosh.ee vitamiinid

Back to top button
Close